Vladimir Putin pahandas eile Vene magnaatidega, kuna nood ei ole energeetikasektorisse piisavalt investeerinud ning süsteemid on karmides talveoludes kasvanud nõudluse all otsi andmas.
Putin ähvardas oligarhe
Nimepidi nahutas peaminister Vladimir Potaninit, Mihhail Prohhorovi, Viktor Vekselbergi ja Leonid Lebedevi. Need miljardärid, kes omavad mitmeid Venemaa energiafirmasid, ei ole tema sõnul toomisvõimsust tõstnud, kuigi andsid kahe aasta eest ettevõtete erastamisel lubaduse seda teha.
Putin hoiatas mehi, et kui nad investeeringutega viivitada kavatsevad, ootavad neid hiigeltrahvid. Ühtlasi takistatakse nende juurdepääs avatud energiaturgudele.
Venemaa pani oma Nõukogude-aegse energiasektori 2007. aastal odavalt müüki, lootes meelitada sinna investeeringuid ning tõsta tootmisvõimsust. Juba siis ähvardas Venemaa energiasüsteemi rekordnõudluste tõttu ülekoormus.
Eelmisel aastal ei tundunud investeeringud enam nii pakilised, kuna finantskriis andis sisemajanduse kogutoodangule tugeva hoobi ning nõudlus langes. Kuna oligarhid, kel sularaha nappis, Moskvas kõva lobitööd tegid, anti neile järele ning lubati erastamis-skeemide paketi raames lubatud investeerimisprogrammidega oodata.
Nüüd on Venemaa aga kosuma hakanud ning jaanuari-veebruari paukuv pakane tõstis nõudluse tagasi 2008. aasta tipptasemetele.
Taas on täitumas ka oligarhide kukrud, kuna toorainehinnad on taastumas. Nii mõnelegi magnaadile jõudis vahepeal abikäe ulatada ka valitsus.
Putin ütles, et ilma kiirete ja mahukate investeeringuteta hakkab ajast ja arust infrastruktuur majanduskasvu pidurdama. «Kriisi päevil andsime me teie toetamiseks oma parima. Nüüd on kriis järele andmas ja ma palun teid asuda oma kohustuste täitmisele,» ütles ta Siberis energiasektori esindajate ees peetud kõnes.
«Me oleme teid abistanud krediidi ja garantiidega, moraalselt toetanud. See pole teile kindlasti märkamatuks jäänud. Me uskusime, et omanikud käituvad vastutustundlikult. Kahjuks ei ole aga kaugeltki mitte kõik meie ootusi õigustanud, vaid eelistavad otsida vabandusi ja tõrguvad tööle asumast.»
Putin rõhutas, et sektoris tegutsevad riigifirmad, nagu näiteks Gazprom, ning odavmüügis osalenud välisettevõtted, nagu Fortum, Enel ja Eon, on kriisist hoolimata oma kohustused täitnud.
Mullu augustis Sajaani-Šušenskaja hüdroelektrijaamas 75 töötajat tapnud plahvatus näitas aga, et ka riigiettevõtetel on investeeringute nappusest johtuvalt omad probleemid.
Riigifirmale RusHydro kuuluva elektrijaama uuendusplaanid olid veninud juba aastaid. Prokurörid kahtlustavad, et jaama hooldati viletsalt. Samuti on kahtlusi, et lepingud sõlmiti valdavalt onupojapoliitikast lähtuvalt.
Putin, kes elektrijaama taaskäivitamise üritusel eile isiklikult sõna võttis, ütles, et kuigi tänavu on plaanitud rajada 100 uut elektrijaama, käivad ehitustööd vaid 38 objektil. 45 jaama puhul ei ole aga töödega veel alustatud.