/nginx/o/2009/02/23/138736t1h95f9.jpg)
California tehnoloogiainstituudi ja Iirimaal Dublinis asuva Trinity kolledži teadlased näitasid esmakordselt, et inimese aju jaoks on õiglus ja võrdsus oluline. Raha üleandmise käigus tehtud ajupildid näitasid, et rikkamatele katsealustele tegi suuremat heameelt, kui raha anti neist vaesematele, mitte neile enestele.
See on ammu teada, et ebavõrdsus inimestele ei meeldi, eriti siis, kui tegemist on rahaga. Kui sama tööd tegevatele inimestele öelda, et üks saab rohkem palka kui teine, on oodata tõsiseid pingeid, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
.
Varem polnud aga teada, kui loomuomane selline ebaõigluse tajumine tegelikult on.
Inimese ajus on olemas premeerimiskeskused, mis tekitavad positiivse reaktsiooni asjadele nagu toit, raha või isegi meeldiv muusika. Kirjeldatud uurimuses jälgisid teadlased magnetresonantsuuringu abil, kuidas need ajupiirkonnad 40 katsealusel reageerisid erinevate raha üleandmise eksperimentide korral.
Kahele üksteist jälgivale katsealusele anti ajuskanneri all lebamise ajal erinev summa raha - näiteks ühele 50 dollarit ja teisele 20 dollarit või ühele 50 dollarit ja teisele vaid 5 dollarit - ning samal ajal jälgiti aju reaktsiooni. Katses oli aga lisanüanss. Enne katse algust anti ühele juhuslikult valitud paarilisele 50 dollarit, teine aga alustas tühjade kätega.
Selgus, et katsealuste aju reaktsioon katse ajal saadud rahasummale sõltus sellest, kas neile oli alguses raha antud või mitte. Katse alguses ilma rahata olnud inimeste aju premeerimiskeskuste reaktsioon katse ajal saadud rahasummale oli tugevam kui nendel, kes juba alguses olid raha saanud. Ilma rahata alustanud inimestel ei tekitanud endast jõukamatele antud raha aju premeerimiskeskuses aga mingit reaktsiooni.
Üllatav oli aga jõukalt katset alustanud inimeste reaktsioon. Nende aju premeerimiskeskuses tekkis tugevam reaktsioon siis, kui suurem summa anti vaesemale paarilisele, mitte neile endile.
Selle põhjal järeldasid teadlased, et need ajuosad ei ole puhtalt enesekesksed. Inimese aju baasreaktsioonid headele asjadele on väga tundlikud juba väikestele erinevustele sotsiaalses kontekstis.
See tulemus oli teadlastele üllatav, kuna üldiselt arvatakse, et aju reaktsioonid peaksid olema eelkõige inimese enda kasule orienteeritud. Selgub aga, et inimesed tõesti soovivad, et ka nende kaaslastel hästi läheks.
Siiski on võimalik, et «rikkamate» katsealuste reaktsioon oli vähemalt osaliselt isekas - paarilise saadud suurem rahasumma võis vähendada nende algset süütunnet.