Lennufirmad võitlevad ellujäämise eest

Lufthansa piloot Ernst van Koert hoidis esmaspäeval Frankfurdi lennujaamas peos märki kirjaga «Meie streigime». Streigi katkestamiseks pöördus lennufirma kohtu poole. Foto: AFP/SCANPIX

Euroopa lennufirmad peavad kulusid kärpima, kuid vähenev reisijate arv, nafta kõrge hind ja streikidega ähvardavad töötajad muudavad ülesande üha raskemaks.

Euroopa lennufirmade assotsiatsiooni (AEA) andmetel vähenes reisijate arv eelmisel aastal 20 miljoni võrra. Assotsiatsiooni peasekretär Ulrich Schulte-Strathaus tõdes, et kriis ei ole veel sugugi läbi ning lennundust ootavad ees põhjalikud muutused.

Lisaks majanduslanguses kokku kuivavatele reisijanumbritele pitsitab firmasid nafta kõrge hind. Suvise rekordilise 147 dollari tasemelt on naftabarreli hind langenud küll 80 dollari piirimaile, kuid kasumit lubavates prognoosides arvestatakse ligi 60-dollarilise barrelihinnaga. Seega tuleb ellujäämiseks kulusid kärpida.

Ent tagatipuks said lennufirmad selle nädala alguses tunda uut pitsitust. Detsembris majandusaasta kolmanda kvartali 342 miljoni naelase maksueelse kahjumiga lõpetanud British Airwaysi meeskonnaliikmed kiitsid heaks streigikava.

Kolme kvartali kokkuvõttes 32 miljoni euroga kahjumisse jäänud, maailma ühe suurema lennufirma Lufthansa enam kui 4000 pilooti alustasid aga esmaspäeval neli päeva kestma pidanud streiki.

Lufthansa arvutuste kohaselt läheb üks streigipäev firmale maksma 25 miljonit eurot. Ametiühingu eesmärk oli läbi suruda 6,4-protsendiline palgatõus, saada rohkem sõnaõigust ettevõttes ja tagatisi pilootidele. Streik küll katkestati kohtu abiga ning uusi aktsioone ei tohiks enne 8. märtsi ette tulla, kuid probleemid jäävad.

British Airwaysi streik võib alata seitsmepäevase etteteatamisajaga. Seda vaatamata lennufirma ähvardustele streikijad populaarsetest reisiboonustest ilma jätta.

Eksperdid kritiseerivad ametiühinguid streikide pärast. Nende väitel kasutavad ametiühingud firmade praegust nõrkust oma tahtmise läbisurumiseks. Streigid kahjustavad eelkõige kliente, võivad lennufirmadele anda tõsise hoobi ning lõppkokkuvõttes saada saatuslikuks ka töötajaile endile.

Estonian Airi üks omanikest SAS lõpetas eelmise aasta 1,3 miljardi Rootsi krooni suuruse kahjumiga. 2008. aastaga võrreldes on kahjum küll poole väiksem, kuid neljanda kvartali tulemused jäid oodatust kehvemaks ja lennufirma vajab vähem kui aasta jooksul juba teist rahasüsti.

Tänavu plaanib firma kolme esimese kuuga kärpida kulusid poole miljardi Rootsi krooni võrra. Rootsi valitsus tahab oma 21,4-protsendilisest osalusest SASis loobuda, kuid praeguses olukorras on ostjat raske leida.

Et muuta lennufirmat külgetõmbavamaks, on riik valmis kahjumis ettevõttesse paigutama viie miljardi krooni suuruses emissioonis veel 1,1 miljardit Rootsi krooni maksumaksja raha.

Taani ja Norra maksumaksjatele läheb emissioonis osalemine praeguse 14,3-protsendilise osaluse säilitamiseks maksma 525 miljonit Rootsi krooni. Oma osaluse müügivalmidusest on teatanud ka Taani. Lisaks ähvardavad konkurendid SASi kohtuga, sest emissiooni hinnatakse lubamatuks riigiabiks.

Lennufirma juht Mats Jansson tunnistas, et SASi päevad iseseisva ettevõttena on loetud. Sobivaimaks partneriks peab ta Lufthansat, kõne alla võiks tulla ka Air France – KLM. Ostjate huvi ei ole aga loota enne kasumisse jõudmist.