Ravimite juurdehindluse tõstmine toppab kohtuasja taga

Ravimite jaemüügil praegu kehtivad piirmäärad. Foto: Riigi Teataja/Postimees.ee

Eelmisel nädalal arutas riigikogu sotsiaalkomisjon ravimite juurdehindluse temaatikat ning sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on hulgimüüjad ja apteegid valmis loobuma oma võimalikest nõuetest riigi vastu tingimusel, et juurdehindluse määra tõstetakse, kirjutab meditsiiniuudiste portaal

mu.ee

.

Eesti Ekspress kirjutas eile, et Kallaste apteegi juhataja Malle Hilpuse sõnul peaks ravimiseaduse kohaselt riik iga aasta ravimite juurdehindluse piirmäärasid muutma, kuid seda pole tehtud pikemat aega ning lehe andmetel on jaemüüjad seega aastaid teeninud «alla normi» - nüüd olevat aga töös ettepanek luua apteekidele võimalus teenida 5 protsenti rohkem kasumit kui seni.

Mu.ee kirjutab, et 26. veebruaril valmib Tallinna Halduskohtus vahekohtu otsus nelja apteegi - Akos Apteegi, OÜ Raja Apteegi, Giromaxi ja Karlova Apteegi ühishagi kohta «Vabariigi Valitsuselt saamata jäänud tulu katteks hüvitise väljamõistmiseks». Hagi suurust osapooled ei avalikusta, väites, et tegemist on konfidentsiaalse infoga.

Nimelt on kehtivas õiguses ravimimüüjatele ette nähtud kasumi alampiirid. Odavamatel ravimitel on lubatud kõrgem juurdehindlusprotsent ja kallimatel hästi madal.

Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel on varem öelnud Tarbija24.ee’le, et iga aasta tuleb müügile uusi innovaatilisi ravimeid, mis on oluliselt kallimad kui vanad ravimid, mis tähendab apteekidele kaalutud keskmise juurdehindluse pidevat vähenemist.

«See on andnud alust hulgimüüjatel ja apteekritel hädaldada, et nende tulubaas muudkui väheneb,» ütles Rüütel. Kui aga vaadata apteekide tulubaasi rahas, mitte protsentides, on see Rüütli sõnul tegelikult igal aastal kasvanud ja seejuures kiiremini kui inflatsioon. 

Apteegid ja hulgimüüjad nõuavad nüüd riigilt mu.ee andmetel 1,2 miljardit krooni saamata jäänud tulu, ministeeriumi hinnangul peaks see nõue aga olema kordades väiksem, kuid siiski sadades miljonites. 

Põhiseadusega vastuolus

2007. aastal leidis toonane õiguskantsler Allar Jõks, et kehtivad ravimite juurdehindluse piirmäärad riivavad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust. Jõks tõmbas tähelepanu sellele, et seaduses toodu kohaselt peab ravimite hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus jääma vahemikku 7–10 protsenti, kuid analüüsist nähtuvalt ei ületanud keskmine juurdehindlus hulgimüügil 6,67 protsenti.

Jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus peab jääma vahemikku 21–25 protsenti, kuid tegelikkuses ei ületanud juurdehindlus 19,04 protsenti. «Selline põhiõiguste meelevaldne riive ei saa aga mingil tingimusel olla kooskõlas õigusriigi põhimõttega,» märkis Jõks märgukirjas sotsiaalministeeriumile.

Õiguskansler palus ministeeriumil algatada juurdehindluse piirmäärasid käsitleva määruse põhiseadusega kooskõlla viimise menetlus, kuid aastal 2009 lõpetas tema mantlipärija Indrek Teder seoses sama määrusega seotud poolelioleva kohtumenetlusega märgukirja järelmenetluse.

Maksimaalne piirmäär 300 krooni?

Mu.ee kirjutab lisaks, et apteegid ja hulgimüüjad on esitanud sotsiaalkomisjonile ettepaneku uute juurdehindluste piirmääradega, mis on oluliselt kõrgemad praegu kehtivatest ning kõrgemad ka 2008. aasta alguses ravimiseaduse eelnõus välja pakutud piirmääradest.

Kui 2008. aasta algul pakkus sotsiaalministeerium, et juurdehindlus pakendite hulgimüügil ja jaemüügil ei tohi ületada 100 krooni ühe pakendi kohta, siis müüjate ühises ettepanekus oli kirjas, et juurdehindlus ei tohi ületada 300 krooni pakendi kohta.

Kuigi apteegid ja hulgimüüjad on valmis minema ka kompromissile, ei olnud sotsiaalkomisjon esimehe Urmas Reinsalu sõnul siiski nõus niisugust piirmäärade tõusu arutlusele võtma.

Nüüd oodatakse 26. veebruaril saabuva vahekohtu otsust. Uue komisjoni ajaks 9. märtsil teeb haigekassa lisaanalüüsid ja ministeerium kohtuotsuse peale ka õigusliku raporti.