Plaan B: valitsussektor isereguleerimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestil ei ole äriplaani A, B ega C. 90ndate plaan oli stabiilne valuuta koos erastamisega, uue sajandi esimese kuusaastaku plaan oli laenu võtta, 2007-2009 plaan oli kruvid kinni keerata ja maksu tõsta. 2010 on jäänud veel plaan - eurole üleminek ehk stabiilne valuuta, või isereguleerimine koos euro tulekuga.
Võib olla on mõistlik see majandusse mittesekkumise plaan ja täielik isereguleerumine.
Kuid isereguleerimisele võiks üle viia ka valitsussektori ja ligikaudu sarnastes tingimustes kui peab kohanema erasektor.
Tavapärased meetmed erasektoris on: palgad miinus 30 protsenti, ametiautod ja parkimiskaardid ära korjata, bensiinilimiidid sulgeda ning luua ühendatud avatud bürood ning kolmandik koosseisust koondada.
Nii võiks ühendada peaministri, presidendi ja riigikantseleid avatud büroosse, kumbalegi mehele oma klaasboks, luksusautodelt võiks üle minna kuus aastat vanale Renault'le või veidi uuemale Rumeenias toodetud autole. Parkida tuleb seal, kus saab ehk kahe lumehange vahel, aga võib ka trammiga tööl käia.
Vähemalt mul on tunne, et maksude tõstmise aeg peaks olema läbi, eriti põhjendusega, et Saksamaal või Islandil on kõrgemad hinnad.
Maksude tõstmine ei ole ju isereguleerimine vaid juhtum kus valitsussektor lükkab oma probleemid erasektori kaela.
Üks näide: Alkoholitootjate Liidu andmeil müüsid kange alkoholi tootjad 2010. aasta jaanuaris Eestis vaid 0,36 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on 45 protsenti vähem kui 2009. aasta samal ajal ja 80 protsenti vähem kui eelmisel kuul. Aktsiisitõusu mõju on sundinud kõiki Eesti alkoholitootjaid osalisele töötajale. Ma isiklikult ka ei suuda Livikot ja teisi vägijookide tootjaid aidata. Lihtsalt ei jaksa rohkem võtta.
Eesti on seisundis, kus maksude edasine tõus suurendab tööpuudust ja vähendab konkurentsivõimet. Kordan, võib olla on mõistlik see majandusse mittesekkumise plaan ja täielik isereguleerimine, kuid see tähendab, et ka administratiivse hinna ja maksutõusu võiks peatada või sellega venitada.
Miks peaks erasektorit huvitama, et Ilves, Ansip ja Parts ning elektrihindade tõstmise ideoloog Einari Kisel ei mahu ühte avatud kabinetti ära. Kui valitsussektorit ei huvita erasektori probleemid, siis miks peaks erasektorit (maksumaksjat) huvitama valitsussektori probleemid. Vaadaku ise kuidas hakkama saavad.
Kui ei mahu, siis mingu üle siis isereguleerimisele. Käigu tööl paindlikult osalisele tööajaga või koligu väiksemale pinnale. Sama muide käib ka pankade kohta. Kui panku ei huvita ettevõtja probleemid, siis miks peaks ettevõtjat huvitama pangaprobleemid.
Minu meelest on valitsussektorit juba aastaid iseloomustanud tohutu ignorantsus ja sõltumata erakonnast, kes parajasti võimul. Kas tõesti peab tööpuudus jõudma 50 protsendini, et meedia võiks plärisema hakata.