/nginx/o/2009/10/12/249082t1h756f.jpg)
Eesti Energia leidis oma kulusid ja tulusid kokku arvestades, et neilt on möödunud aastal ligi 100 miljoni krooni eest elektrit varastatud.
Elektrivargad saavad Eesti Energialt vastu näppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd tegeleb firma juhtkond plaaniga, kuidas varastamisele piir panna, vahendas Reporter.ee.
«Kui me vaatame keskmise varga poolt varastatud energiakoguseid, siis me saame siit, et selliseid elektrivargaid on Eestis umbes 20 000. See teeb täpselt 92 miljonit krooni,» ütles Eesti Energia jaotusvõrgu mõõteteenuste osakonna juhataja Viktor Afanasjev.
Elektrivaraste avastamise ainus võimalus on kaugloetavate vooluarvestite paigaldamine. Tehnilistel põhjustel saab neid aga paigaldama hakata alles selle aasta lõpus.
Eesti Energia arvutuste kohaselt suudavad nad paigaldada 800 arvestit päevas ja kokku vajaks Eesti riigis välja vahetamist üle poole miljoni arvesti.
«Arvesti ise saadab fikseeritud kellaajal andmed serverisse, kust nad lähevad vastavasse andmebaasi. Seal andmeid töödeldakse ning genereeritakse neist arve,» ütles Afanasjev.
Kaugeltloetav arvesti teeb ka tavaelu inimese veidikene mugavamaks.
«Muutub mittevajalikuks näitude esitamine, lisaks arveldusperioodis fikseeritud näidud muutuvad täpsemaks. Lõppkokkuvõttes maksab klient täpselt selle tarbitud energiakoguse eest, mis ta on tegelikult tarbinud,» rääkis Afanasjev.
Kasulikud oleksid uued arvestid siiski enamjagu ettevõttele enesele, sest elektrinäitude kontrollimisele ei peaks enam raha kulutama ning vargused tuleksid kohe ka avalikuks. Kaugloetavatele arvestitele üleminekuga loodab Eesti Energia kokku hoida ligi 100 miljonit krooni.