Alustatakse Eesti esimese ajaloomedalite kollektsiooni väljaandmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/17/314652t1h85d3.jpg)
Vabariigi aastapäeva eel alustatakse Eesti tähtsaimatele ajaloosündmustele pühendatud erimedalite kogu «Eesti Ajaloopärand» välja andmist, sarja esimene medal on pühendatud Eesti Vabariigi sünnile.
Esmakordselt välja antav kollektsioon koosneb 24 puhta kullaga kaetud medalist, mille hulk on piiratud - vaid 20 000 inimesel avaneb võimalus saada erikollektsiooni omanikuks.
Sarja esimese medali «Eesti Vabariik 24.02.1918» esiküljel on kolm kätt, mis sümboliseerivad Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Konstantin Konikut - kolme isikut, kes koostasid Eesti iseseisvusdeklaratsiooni.
Medalite kollektsiooni autor on tuntud kunstnik Margus Kadarik, kelle sõnul annab kollektsioonile terviklikkust traditsiooniliste rahvuslikke motiivide kasutamine.
«Kogu sarja jaoks on loodud ühtne kujunduslik printsiip: kui esiküljel on kujundatud erinevad Eesti tähtsad ajaloosündmused, siis tagaküljel on Eestimaa kaart, mida ümbritseb pääsukese tiib,» sõnas Kadarik.
Kollektsiooni väljastava Eesti Mündiäri esindaja Sirli Haaviku sõnul annab medalite originaalne eestilik disain kollektsioonile erilise emotsionaalse ja rahvusliku väärtuse. «Tegemist on esimese ajaloomedali kollektsiooniga Eestis, mille väljaandmisega tahame tähtsustada Eesti ajaloo ja kultuuri väärtust,» märkis Haavik.
Tähtsaimad ajaloosündmused, mis kollektsiooni medalites jäädvustatakse, valis välja ajaloolane Magnus Ilmjärv.
Medalitesse saavad jäädvustatud Jüriöö Ülestõus, taasiseseisvumine, Balti kett, Põhjasõda, Kaali meteoriidi kukkumine, Ümera lahing, Tartu Ülikooli asutamine, esimene massiline küüditamine, Liivimaa sõda, liitumine Hansalinnadega, Tartu Rahu, esimene piibel Põhja-Eesti dialektis, Pärnu Postimehe asutamine 1857, esimene üldlaulupidu, Iseseisvussõda, laulev revolutsioon, liitumine Euroopa Liiduga ning miks mitte ka euro kasutusele võtmine.
Eesti Mündiäri Balti regioonijuhi Remigijus Dinda sõnul on eestlaste huvi müntide ja medalite kollektsioneerimise vastu viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud ning seetõttu prognoosib ta «Eesti Ajaloopärandi» kollektsioonile populaarsust.