/nginx/o/2010/02/17/314645t1hb5f4.jpg)
Sotsiaalministeeriumis valminud analüüsi järgi kogeb ühe vanemaga perest pärit laps teiste eakaaslastega võrreldes tõenäoliselt suuremat materiaalset ilmajäetust - tal on vähem võimalusi huvitegevuseks ning vaba aja veetmiseks näiteks kinos või teatris.
Laste endi hinnangul on neil vähem ka sõpru ning nad on iseendaga vähem rahul. Euroopas ja mujal maailmas tehtud uuringud näitavad ka, et ühe vanemaga perede lastel on teiste lastega võrreldes koolis enam õpi- või käitumisraskusi.
Üksi last kasvataval vanemal on sageli keerulisem ka oma töö- ja pereelu kohustusi ning vajadusi kombineerida, mistõttu võib vanemal jääda lapsele vähem aega. Samuti kogevad üksi last kasvatavad vanemad sagedamini stressi ja on eluga vähem rahul kui paarisuhtes olevad vanemad.
Ka peret ümbritsev sotsiaalne tugivõrgustik, näiteks pere lähisugulaste või lapse vanavanemate näol võib ühe vanemaga perede puhul olla väiksem. Lapse heaolu seisukohalt on oluline, milliseks kujunevad vanematevahelised suhted kooselu lõppemise või lahutuse järel ning kas lapsel säilib kontakt ja suhtlus perest lahus elava vanemaga.
Nii vanema kui ka lapse emotsionaalne heaolu võib vanemate kooselu lõppemise või lahutuse järel ka paraneda, kui teine vanem on vägivaldne või kui kodune õhkkond oli vanemate omavaheliste probleemsete suhete tõttu psühholoogiliselt koormav.