/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2010/02/17/314513t1h6b0c.jpg)
Võrreldes teiste lastega peredega kogevad ühe vanemaga pered enam erinevaid toimetulekuraskusi. Nii Eestis kui mujal Euroopa riikides on laste vaesusrisk suurim just ühe vanemaga peredes.
Üksikvanemal on rahaliselt raskem kui suurperel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurem netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on statistikaameti andmetel kahe vanema ja ühe lapsega peredes, mis küündis 2007. aastal 6207 kroonini.
Kahe vanema ja kahe lapsega peres küündis see samas 4871 kroonini, kahe vanema ja kolme või enama lapsega peres 4030 kroonini ning üksikvanemaga peres keskmiselt vaid 3380 kroonini.
Aastate jooksul on sissetulek leibkonnaliikme kohta kasvanud kõigis peredes, kuid üksikvanemaga peredes kõige vähem - oluliselt vähem kui isegi kahe vanema ja vähemalt kolme lapsega peredes. Kui kahe vanemaga peredes on aastatel 2005 kuni 2007 sissetulek leibkonnaliikme kohta kasvanud 36-40 protsenti, siis üksikvanemaga peredes vaid 24 protsenti.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info- ja analüüsiosakonna juhataja Piia Tammpuu märkis, et üksikvanemaga peres on sissetuleku saajaks enamasti naine ning kuna Eesti tööturul teenivad naised meestega võrreldes väiksemat tasu, suurendab see samuti nende perede vaesusriski.
Majanduslik kitsikus tähendab ühe vanemaga perede puhul omakorda viletsamaid eluasemetingimusi ning laste piiratumaid arenguvõimalusi, näiteks huvihariduse või vaba aja veetmises.
Oluline on perede toimetuleku puhul Tammpuu sõnul ka see, kas teine vanem on olemas ning kuivõrd ta osaleb laste kasvatamises ja nende ülalpidamises.