Riigikohtu lõplik otsus: Jaak Liivik on süüdi

Foto: Lauri Kulpsoo.

Kuigi Euroopa inimõiguste kohus leidis läinud suvel, et Eesti kohtud on Erastamisagentuuri endise juhi Jaak Liiviku valesti süüdi mõistnud, otsustas riigikohus täna oma varasema süüdimõistva otsuse siiski jõusse jätta.

Riigikohtu teatel oli Jaak Liivik tunnistatud ametiseisundi kuritarvitamises süüdi seoses sellega, et tekitas Eesti Erastamisagentuuri (EEA) peadirektori asetäitjana riigile varalise kahju, mis seisnes Tallinna Farmaatsiatehase erastamislepingust tuleneva järelmaksu põhiosa EEAle laekumata jäämises summas 3 060 000.

Sama paragrahvi alusel tunnistati ta süüdi veel ka ametiseisundi kuritarvitamises AS Eesti Raudtee erastamisel.

Liivikut karistati kokku kaheaastase vangitusega, millest tuli reaalselt ära kanda kuus kuud vangistust. Lisaks mõisteti talle tsiviilhagi katteks välja 3 060 000 krooni riigi kasuks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium vähendas summat 1 397 689 kroonini, jättes muus osas madalama astme kohtute otsused muutmata.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis, et Liivikut raudtee erastamisega seotud kuriteos süüdi tunnistades rikkus Eesti riik inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning mõistis talle selle rikkumise eest välja asjakohase hüvitise.

EIK lahendile tuginedes taotles Liiviku kaitsja kogu kriminaalmenetluse uuendamist ja tema õigeksmõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis kriminaalmenetluse uuendamata põhjendusega, et Jaak Liivik on farmaatsiatehase erastamisega seotud kuriteos igati õiguspäraselt ja inimõigusi järgivalt süüdi tunnistatud.

Kuna praeguseks on Liivik ära kandnud kogu talle mõistetud karistuse, siis puudub kohtu teatel õiguslik võimalus hakata uues kohtumenetluses vaagima, millise osa ühisest karistusest võis seonduda raudtee erastamisel väidetavalt toimepandud kuriteoga.

Riigikohus leidis, et Liivikule EIK poolt välja mõistetud hüvitis on piisav tuvastatud inimõiguste rikkumise heastamiseks.