/nginx/o/2010/02/17/314481t1hda34.jpg)
Sotsiaalministeeriumis valminud uuringu järgi kasvas 2007. aastal Eestis ühe vanemaga peres 34 000 last ehk 13 protsenti kõigist alaealistest lastest.
Üle kümnendiku lastest kasvab ühe vanemaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi sotsiaalpoliitika info- ja analüüsiosakonna juhataja Piia Tammpuu sõnul on see number suurem kui viimastel aastatel kahe aasta jooksul Eestis sündinud laste arv.
Peresid, kus lapsed kasvasid ühe vanemaga, oli 2007. aastal 24 000 ning üksikvanemaks oli tervelt 97 protsendil juhtudest ema. Umbes sama paljudes peredes kasvab laps koos kasuvanemaga.
Keskmiselt kasvab üksikvanemaga peredes 1,4 last ehk valdavalt on tegemist ühelapseliste peredega. Samas tervelt neljandik ühe vanemaga peredest on kahelapselised ja 6 protsenti on neid peresid, kus kasvab vähemalt kolm last.
Peamiseks põhjuseks vanemate lahkuminek
Peamiseks põhjuseks, miks vanem jääb last peres üksi kasvatama, on Eestis vanemate kooselu lõppemine või abielulahutus.
2008. aastal lahutati Eestis 3500 abielu. Hinnanguliselt puudutas 2008. aastal vanemate abielulahutus Eestis 2500 last. Vabade kooselude osas sarnased andmed puuduvad, kuid arvestades registreerimata kooselude levikut ühiskonnas, saab Piia Tammpuu sõnuloletada, et vanemate vaba kooselu lõppemine võib puudutada umbes sama paljusid lapsi.
Isata sündinud ehk nende üksikemaga laste arv, kelle sünniakti ei ole isa andmeid kantud või need on tehtud ema ütluse alusel, on 2000. aastatel oluliselt vähenenud. Kui 2000. aastal moodustasid tuvastamata isadusega sünnid ligi viiendiku kõigist elussündidest, siis 2008. aastal 7 protsenti (1180 last).
Selle põhjuseks võib Piia Tammpuu sõnul olla nii teadlikum pereplaneerimine kui ka isade kasvanud huvi ja vastutustunne oma sündivate laste suhtes.
Kuna tuvastamata isaduse korral on vanemal õigus taotleda üksikvanema lapse toetust, võis 2000. aastate alguses esineda enam juhtumeid, kus isa andmed jäeti lapse sünniakti ka majanduslikel kaalutlustel teadlikult kandmata.
Lisaks isata sündinud lastele võib välja tuua ka need üksikemaga lapsed, kelle sünniaktis on küll isa andmed olemas, kuid kelle puhul ei ole vanemad koos elanud ega abielus olnud. 2008. aasta andmetel sündis neid üksikemaga lapsi 500 ehk 3 protsenti kõigist elussündidest.
Põhjuseks, miks vanem kasvatab last peres üksi, võib olla ka teise vanema surm. Eesti puhul on siin probleemiks just meeste enneaegne suremus ning seda põhjustavad tegurid, seehulgas riski- ja sõltuvuskäitumine, õnnetused ja vigastused.