/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2010/02/16/314164t1h71e8.jpg)
Kuigi haigushüvitise maksmise uus kord jõustus juba möödunud aasta juulis, valitseb tööandjate seas endiselt segadus, kuidas hüvitist arvutada.
Haigushüvitise arvutamisel valitseb siiani segadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksumaksjate liidu vanemjuristi Martin Hubergi sõnul sai probleem alguse, kui riik otsustas, et 4.–8. haiguspäeva eest hakkab tasuma tööandja, ning sotsiaalministeerium pidi kiiresti välja mõtlema valemi, kuidas hüvitamine toimuma hakkab.
Samas ei arvestanud ministeerium Hubergi sõnul sellega, et määrusesse, mille alusel toimub keskmise töötasu arvutamine, pole eraldi sisse kirjutatud haigushüvitise arvutamise korda. Nii on maksumaksjate liidu poole pöördunud paljud segaduses tööandjad, kes ei tea, kuidas on õige hüvitist määrata.
Kolm võimalust
Nimelt peab tööandja maksma haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja eelneva kuue kuu keskmisest töötasust, kuid Hubergi sõnul annab valitsuse määrus keskmise töötasu arvutamiseks kolm võimalust.
Töötajale väljamakstava hüvitise suurus võib seejuures sõltuvalt lähenemisest kaheksa päeva kestnud haiguse puhul küündida näiteks 913 kroonist 1663 kroonini. Sellises olukorras lähtuks töötaja hea meelega maksimaalse summa tagavast arvutuskäigust ja tööandja hoopis vastupidisest, kuid Hubergi sõnul tuleks siin leida mingi tasakaal.
«Kui see asi kohtusse läheks, siis tõenäoliselt kohus üritaks kompromissi leida,» märkis ta. «Ma ei imesta, kui kohus lihtsalt üritaks võimalikud variandid läbi arvutada ja siis võtaks keskmise.»
Samas ei saa Hubergi sõnul välistada võimalust, kus kohus ütleks, et olukord on põhiseaduse vastane ja hüvitise peab tegelikult maksma haigekassa, sest riik ei ole suutnud seda õigesti reguleerida. «Väga raske on siin öelda, milline lõplik lahend oleks,» tõdes ta.
Ametnik palub süveneda
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Egle Kääratsi sõnul ei ole aga olukord sugugi segane. Erinev lähenemine haigushüvitise väljarehkendamisele võib tema hinnangul tuleneda sellest, kui seadustesse pole piisavalt süvenetud.
Kuna töövõimetusleht antakse kalendripäevades ja tööandja maksab hüvitist kalendripäevades, siis tuleb Kääratsi sõnul keskmist töötasu arvutada samuti kalendripäevapõhiselt ehk siis sama valemi järgi, nagu tehakse puhkusetasu puhul.
Küll aga lähevad erinevalt puhkusetasu arvutamisest haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvuspühad ja riigipühad.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei tohiks haigushüvitise arvutamisel erinevaid summasid tekkida, kuid kui töötaja leiab, et tööandja on arvutanud hüvitise valesti, võiks ta eelkõige pöörduda raamatupidaja poole.
«Kui saadud selgitus töötajat ei rahulda, on tal õigus pöörduda töövaidlust lahendava komisjoni poole vähemmakstud hüvitise nõudes,» ütles Siitam. Siiani pole talle teada olevalt siiski töövaidluskomisjonides selliseid vaidlusi olnud.
Haigushüvitis
• Haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4. päevast.
• 4.–8. päevani maksab tööandja 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust.
• 9. päevast maksab haigekassa 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse maksu- ja tolliametist.
Tööandja peab haigushüvitise välja maksma kas 30 päeva jooksul pärast haiguslehe saamist või järgmisel palgapäeval. Haigekassa maksab haigushüvitise välja 30 päeva jooksul pärast lehe jõudmist haigekassasse.
Allikas: haigekassa