Eurotsooni probleemide taustal on USA ära unustatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelud Euroopa murelaste eelarvepuudujääkide üle süvenevad, kuid nende kõrval jäetakse tähelepanuta USA, kus eelarveprobleemid on märksa tõsisemad, kirjutab LHV Panga analüütik Joel Kukemelk.
Debatt Kreeka, Hispaania, Portugali ja Iiri eelarve defitsiitide ja võlaprobleemide üle on iga päevaga võtmas järjest suuremaid tuure. Hiljuti võis lugeda isegi seda, kuidas veebruari alguseks olid kauplejad üle maailma panustanud juba 6 miljardi euro eest euro kursi kukkumisele teiste maailma valuutade suhtes ja seda hoolimata tõigast, et alates detsembri algusest on euro dollari vastu odavnenud juba üle 12 protsendi. Tegu on maailma suurima «panusega» ühe valuuta kukkumise suhtes. Sel ajal kui meedia on inimeste silmad tõmmanud Euroopa probleemidele, on USA justkui üldse ära unustatud.
Kuigi Kreeka ja Hispaania 10-12-protsendiline eelarve defitsiit sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on tõesti hirmutav ja lõhkilaenamise ohte hästi välja toomas, ei ole olukord teiselpool Atlandit sugugi roosilisem. USA eelarvedefitsiit ulatus 2008. eelarveaastal 0,45 triljoni dollarini ehk 3 protsendini SKTst, 2009. eelarveaastal 1,4 triljoni dollarini ehk 10 protsendini SKTst ning käimasoleval 2010. eelarveaastal, mis lõppeb 1. oktoobriga, peaks eelarve puudujääk ulatuma ca 1,6 triljoni dollarini ehk 11 protsendini SKTst. Olukord ei lähe paremaks ka 2011. eelarveaastaks, mil USA valitsus prognoosib ligi 1,3 triljoni dollari suurust eelarvepuudujääki ehk 9 protsenti SKTst. Seega 3 aastat järjest 9- 11-protsendiline eelarvepuudujääk SKTst. Pole just kõige meeliülendavam vaatepilt.
Kui nüüd võrrelda USA 2008. aasta 3-protsendilist, 2009. aasta 10-protsendilist, 2010. aasta 11-protsendilist ja 2011. aasta 9-protsendilist oodatavat eelarvedefitsiiti kogu eurotsooni defitsiidiga, mis Euroopa Komisjoni hinnangul oli 2008. aastal ligi 2 protsenti, 2009. aastal 6 protsenti ja 2010. aastal oodatavasti 6-7 protsenti, siis tundub eurotsoon USA kõrval jätkuvalt korraliku pailapse rollis. Agregeeritud võlatasemetest ei ole siinkohal vaja rääkima hakatagi - USA võlakoorem paneks «võistluse» kohe kinni.
Jah, eurotsooni seest leiab problemaatilisi riike, kuid sama seis on ka USA enda sees - näiteks USA suurim osariik California. Eurotsooni 330 miljonist elanikust moodustab Kreeka umbes 3,5 protsenti, Hispaania 14 protsenti, Portugal 3 protsenti ja Iirimaa 1,5 protsenti - kõik kokku veidi enam kui viiendiku ehk 22 protsenti.
Eurotsooni ligikaudu 8,5 triljoni euro suurusest sisemajanduse kogutoodangust moodustab Kreeka umbes 4 protsenti, Hispaania 16 protsenti, Portugal 3 protsenti ja Iirimaa 2 protsenti - kõik kokku umbes veerandi ehk 25 protsenti. Ainuüksi California moodustab USA SKTst 13 protsenti ning tegu on osariigiga, mille krediidireiting on jätkusuutmatute poliitiliste otsuste tõttu jõudnud juba niinimetatud «junk bondide» ehk «rämpsu» staatusele ohtlikult lähedale. Maailma erinevad reitinguagentuurid on California krediidireitingut viimase paari aasta jooksul langetanud korduvalt - viimane langetus toimus Standard&Poor'si poolt selle aasta jaanuaris, mis kukutas reitingu sarnaselt Kreekale tasemele «A miinus». See on USA osariikidest vaieldamatult madalaim ning meenutab juba kolmanda maailma riikidele antavaid reitinguid.
Kui siia kõrvale veel lisada, et eurotsooni keskmine säästmismäär oli 2009. aasta III kvartalis 15 protsenti USA 5 protsendiga võrreldes, siis ei tohiks tekkida küsimust, millise regiooni poliitikad on pikaajaliselt jätkusuutlikumad ning kus oleks kergem tarbimist säästude (ja mitte võlgade) arvelt rohkem suurendada. Tasub meeles pidada, et USA ees seisavad pikaajalised struktuursed probleemid on oluliselt mastaapsemad kui eurotsooni riikidel.