/nginx/o/2010/02/10/309899t1h3f20.jpg)
Nagu märgid näitavad, hakkab Kreeka täna protestima selle vastu, et neil olemasolevat kasinuspaketti viivitamatult karmistada paluti.
Kreeka ei taha rohkem kasinust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik üritab palavikuliselt rahvusvaheliste finantsturgude ja eurotsooni naabrite usaldust tagasi võita.
Nii Saksamaa kui Euroopa Keskpank on avaldanud Kreeka valitsusele survet, et nad oma riigieelarve stabiliseerimise plaani tugevdaksid, lisades sellele selliseid meetmeid nagu käibemaksu 1-2-protsendiline tõstmine ja avaliku sektori täiendavad palgakärped - vastutasuks mille eest võimaldataks neile finantsabi.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet kutsus eile õhtul Prantsuse televisioonis esinedes Kreekat üles astuma täiendavaid samme, et oma kriisiplaan usaldusväärseks muuta.
Kreeka valitsus võitleb aga selle nimel, et täiendavate meetmetega seotud otsused märtsi keskpaigani edasi lükata, mil Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ametnikud peaksid lõpetama Kreeka plaanide «kohtuliku ekspertiisi».
«Ei ole ju mingit mõtet lisameetmetega kiirustada, kuni nende vajalikkus tõestatud on,» ütles üks kõrge Kreeka riigiametnik.
Eurotsooni rahandusministrid peaksid täna arutama, kas Kreeka peaks midagi täiendavalt ette võtma, et täita tänavune eesmärk: kärpida eelarvepuudujääki 12,7 protsendilt 8,7 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust.
Kreeka väidab, et käesoleval kuul teatavaks tehtud lisameetmed - kütusemaksu tõstmine ja avaliku sektori palkade kärpimine täiendava 1 protsendi võrra - on defitsiidieesmärgi täitmiseks piisavad.
Prantsuse riigiametnikud ütlesid aga, et täiendavaid meetmeid täna tõenäoliselt ette ei panda.
Analüütikud on Kreeka seniste plaanide osas jätkuvalt skeptilised ja ei pea neid piisavalt kaugeleulatuvateks - eriti pärast seda, kui möödunudnädalastest numbritest selgus, et majandus tõmbus 2009. aastal kokku 2 protsendi võrra - mitte 1,2 protsendi võrra, nagu varasemalt prognoositi.
«Ma ei näe varianti, kuidas Kreeka võiks riigieelarvepoliitika täiendavat karmistamist vältida,» ütles eile üks mõjukas Ateena pankur.
Prantsuse ja Saksa ametnikud ütlesid, et nad on valmis märtsi keskpaigas avaldatavad uurimustulemused ära ootama. Euroopa Keskpank nõuab aga, Kreeka kohe midagi täiendavalt ette võtaks, et maksutulu laekumist suurendada või kulutusi kärpida.
Keskpank on üritanud kaitsta eurotsooni poliitikat, mis välistab kellegi väljaaitamise. Möödunud nädalal asus Trichet aga siiski toetama eurotsooni liidrite seisukohta, et vajadusel tuleb valmis olla otsustavalt ja koordineeritult tegutsema, tagamaks eurotsooni finantsilist stabiilsust.
Ta viitas sellele, et tegelikult peaks olema mingi viis, kuidas Kreekat saaks äärmisel vajadusel aidata selliselt, et ühe riigi maksumaksjate raha ei läheks teise riigi omade abistamiseks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.