/nginx/o/2010/02/12/310679t1h6ac0.jpg)
Mitmes Euroopa riigis ja USAs tehtud uuringust selgus, et enamik tööandjaid otsib potentsiaalsete kandidaatide kohta internetist infot ja võtab leitud teavet otsuse tegemisel arvesse.
Sobimatu netikommentaar kahandab töölesaamise võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus küsiti personalispetsialistidelt, kuidas nad tööle kandideerivate inimeste kohta infot koguvad. Euroopas tunnistas 43 protsenti, et kasutab selleks internetiotsinguid, suhtlusportaale, kodulehekülgi ja blogisid. USAs kasutab sama taktikat aga koguni 79 protsenti personalispetsialistidest, vahendas Euractiv.com.
Vastanud märkisid ka, et leitud info annab aimu kandidaadi elustiilist ning ebasobivad fotod ja videod jätavad negatiivse mulje. Internetist leitud teave võib osutuda ka põhjuseks, miks inimene ihaldatud töökohta ei saa. Kõige tihemini on äraütlemise põhjuseks kandidaadi kirjutatud sobimatud kommentaarid või muud mõtteavaldused.
Uuringus küsiti ka tööotsijate arvamust. Selgus, et nende arvates ei mõjuta internetti postitatud isiklik teave töösaamise võimalusi kuigi palju. Näiteks pidas seda tõenäoliseks vaid 9 protsenti brittidest, kuid 41 protsenti Suurbritannia tööandjatest tunnistas, et on inimese tema halva veebimaine pärast palkamata jätnud.