Agentuur: säravate lahenduste asemel oli hinnakommunikatsioon

Kliinik 32 reklaam Solarise ees. Foto: Peeter Langovits

Reklaamiagentuur Age McCANN tegijate sõnul nägi möödunud aasta säravate lahenduste asemel hoopis palju ühtlaselt igavat hinnakommunikatsiooni.

«Ainult suur hunnik -50%, -60%, -70% märke,» iseloomustas möödunud reklaamiaastat Age McCANNi juhataja Janar Toomesso.

Siiski meenub Toomessole Indrek Tarandi europarlamenti kandideerimise kampaania, kus saavutati minimaalse eelarvega maksimaalne tulemus häälte arvu näol.

«Siin mängis olulisel määral kaasa ka toode ehk siis Indrek Tarand ise ja ka inimeste vajadus protestihääli kellelegi anda.»

Samuti meenub Toomessole lätlaste õnnetult juhitud meteoriidikampaania, mis sai küll palju tähelepanu, aga mille seos tootega (Tele2 kõnepakett - toim.) jäi nõrgaks. Sellest jäid meelde pigem negatiivsed momendid nagu näiteks riigiettevõtete solvumine Tele2 peale.

Positiivse näitena tõi Toomesso aga eelmisel aastal välja tulnud erinevaid väikeseid nutikaid ideid ja kampaaniaid. «Selle põhjuseks olid oluliselt väiksemad eelarvenumbrid kui 2008. aastal,» lausus Toomesso.

Heade näidetena võib tema sõnul välja tuua «Kliinik 32 - ära jäta hambaid unarusse» reklaam Solarise keskuse ees ja K-Rauta guerilla-võtmes lahendatud lumehange tallatud «Lumelabidad -50%», mille puhul toodi välja õige sõnum õigel ajal ja õiges kohas.

Seda, kui efektiivne üks või teine reklaam ka tegelikult on, on Toomesso sõnul raske ilma müüginumbreid teadmata öelda. Müüginumbrite väljastamisel on aga Eesti firmad suhteliselt kitsid.

«Nii saame rääkida oma kogemusest. Helkur.ee «Paneme Eesti särama» kampaania käigus saatsid tarbijad üksteisele läbi kampaanialehekülje üle 6000 helkuri, mida võib pidada väga heaks numbriks,» tõi ta näite.

Samuti sai tema sõnul Eesti hakkama iluuisutamise EMi korraldamisega, kus õnnestus nii eestlastele kui välismaalastele seitsmel päeval peaaegu täismaja välja müüa. «150 miljonit televaatajat nägid ja rahvusvahelised organisatsioonid tunnustasid meie korraldust, sealhulgas reklaame ja firmagraafikat.»

Kuna majanduses valitseb praegu üleüldine ebakindlus ja äraootav seisukoht, mida kallutab paremuse poole ilmselt alles euro tulek, on see jälje jätnud ka reklaamimaailma.
«Selles osas ei ole midagi muutunud, et töötavad endiselt geniaalsed ja loovad ideed,» rääkis Toomesso, kui tõdes, et muutunud on see, et nende eest ei taheta enam endisel määral raha maksta.

Tema kinnitusel on näha rohkeid katsetusi sotsiaalmeedias, mida peetakse võluvitsaks, mis aitab nullkroonise turunduseelarve juures teha miljonitesse ulatuvaid tulemusi. «Kahjuks see aga nii ei ole. Ühtegi säravat edulugu Eestis teostatud reklaamikampaaniast sotsiaalmeedias rääkida ei ole.»