/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/02/11/310425t1h9f6a.jpg)
Viljandimaa metsaärimeest tabas eelmisel nädalal Swedbanki kontoris ebameeldiv üllatus, kui teller keeldus tema firma pangakontol olnud kroone eurodeks vahetamast. Üks tallinlane ei saanud aga müüa aktsiaid.
Kunded kurdavad panga nõuete üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja, kelle nime jätab toimetus avaldamata, tahtis neljapäeva hommikul müüa Swedbanki väärtpaberikontol olnud aktsiaid, kuid pank keeldus.
Seda põhjusel, et mehe arveldusarve on miinuses. Kolmapäeval oleks ettevõtja kontolt pidanud maha minema laenumakse, kuid selleks nappis raha.
«Tahtsin aktsiad müüa, et laenujääk ära maksta. Suurinvestori jaoks on see väike summa, mis mul väärtpaberikontol seisab,» lausus ettevõtja.
Praegu konsultatsiooniäri ajav, aga mõne aasta eest ööklubisid pidanud mees ei tea, miks Swedbank ei luba tal aktsiaid müüa. Pank pole keeldumist põhjendanud. «Suhelda olen saanud vaid klienditeenindajaga, kes keeldus ühendamast mu telefonikõnet panga juristidele,» lausus ettevõtja.
Metsafirma Laanetagune juhataja ja omanik Meelik Saviste läks aga eelmisel teisipäeval Swedbanki Viljandi kontorisse, et firma kontol seisvate kroonide eest osta 1500 eurot.
Pandi pabereid täitma
Esmalt tõi pangateller raha tagaruumist, siis klõbistas natuke arvuti taga. Raha üle leti ulatamise asemel tõi teller Savistele hoopis paar tühja blanketti. Firma nimi, käive, töötajate arv, milliseid pangakaarte soovib…
Saviste sõnul oli tal tunne, nagu oleks esimest korda pangas arvet avamas, kuigi firma on Swedbankis asju ajanud juba aastaid.
Komistuskiviks sai blanketil olnud küsimus, mis nõudis metsafirma koostööpartnerite nimetamist. Saviste pani Stora Enso. Teller luges pabereid ja oli umbes kümme minutit kadunud. Tuli tagasi ja teatas, et Stora ei ole enam OÜ Laanetagune klient.
«Stora Ensoga oli mul koostöö eelmisel aastal, praegu enam mitte, aga miks ma peaks oma praeguste koostööpartnerite nimed pangale ütlema,» selgitas Saviste.
Sedasama ütles ta ka Viljandi tellerile, kes seepeale keeldus rahavahetusest.
Seejärel võttis pangateller siiski veel ühe mõtlemisaja tagaruumis ja teatas siis, et teeb ärimehele erandi ja maksab talle 1500 eurot välja. Aga ainult seekord, järgmine kord olgu Saviste partnerite nimed pangale üles antud.
Saviste märkis, et ta pole pangale võlgu. «Ma saan aru, et kui ma oleks tahtnud pool miljonit krooni korraga välja võtta, et siis tuleb politseile teatada rahapesukahtlusest,» lausus Saviste.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask selgitas, et anonüümsust palunud ärimehe aktsiatehingu võttis pank töösse veel neljapäeval.
Viivituse põhjuseks oli tema sõnul internetipanga programm, mis ei leidnud mehe arvelt tehingu tegemiseks hädavajalikku teenustasu. Vastav punkt on ka panga investeerimistehingute osutamise tingimustes.
Seadus nõuab
«Internetipank on automaatne süsteem. See pole mingi eriline panga jonn, vaid lepingutest tulenev käitumine,» kommenteeris Siilivask.
Siilivask kinnitas, et pärast seda kui ärimees panka helistas, võeti ta aktsiatehing töösse.
Metsaärimehe probleemide põhjuseks olid aga nii finantsjärelevalve kui ka Swedbanki hinnangul rahapesu takistamise nõuded.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus nõuab, et pank peab tundma oma klienti ja ühtlasi teadma, kust tulevad rahaülekanded kliendi arvele.
Finantsinspektsiooni kinnitusel ei piisa sellest, kui kunagi sai pangale vajalikud andmed esitatud. «Viljandi kontori töötaja käitus igati korrektselt ja vastavalt seadusele ning panga ja kliendi vahelisele lepingule,» lausus Siilivask.