/nginx/o/2012/10/08/1362214t1h3c94.jpg)
Kõigest alla nelja protsendi tööealistest elanikest eurotsoonis on pärit mõnest teisest Euroopa Liidu riigist ja Euroopa Komisjoni hinnangul on seda selgelt liiga vähe.
Vaid murdosa ELi kodanikest töötab välismaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Eestisse tuleks rohkem tööjõudu ka mujalt Euroopa Liidust, peaksime muutuma välistööjõule atraktiivsemaks, ütles Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar Eurokratile.
Sel nädalal avaldas Euroopa Komisjon teatise, kus pakub välja ideid, kuidas suurendada sotsiaalset lõimumist eurotsoonis olevate riikide vahel. Muu hulgas öeldakse seal, et tuleks veelgi lihtsamaks muuta tööjõu liikumine ELi piires. Tööjõu vaba liikumine on küll üks Euroopa ühisturu nurgakividest, aga ikkagi oleme praegu olukorras, kus eurotsooni tööealistest elanikest on alla nelja protsendi pärit mõnest teisest ELi riigist. Kui vaadata ELi tervikuna, on pilt veelgu nukram – mõnda teise liikmesriiki kolib tööle kõigest alla 2,6 protsenti ELi tööealistest elanikest.
Kui palju on ELi kodanikke tööl Eestis, ei osanud öelda ei statistika- ega politsei- ja piirivalveamet (PPA). PPAl on andmed ainult Eestisse tööle tulnud kolmandatest riikidest pärit kodanike kohta.
«Euroopa Liidu kodanikele kehtib liikumisvabadus, millega kaasneb ka õigus teistes riikides töötada – nad ei pea selleks midagi taotlema, seega on selliseid andmeid väga raske koguda,» sõnas PPA pressiesindaja Ilmar Kahro. «Kuna ELi kodanik ei pea Eestis töötamiseks midagi PPAlt taotlema, siis meil sellest märki maha ei jää.»
«Probleem on selles, et me ei ole liiga atraktiivne teistest riikidest tulnud tööjõule – ei kolmandatest riikidest ega Euroopa Liidu maadest tulevale tööjõule,» sõnas Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar. Ta lisas, et kui kolmandatest riikidest pärit inimesi innustab Eesti puhul vähemalt mõte pääsemisest ELi, siis ELi kodanikel on liidu sees Eestist tunduvalt atraktiivsemaid kohti, kuhu tööle minna.
«Eestlaste avatus võõramaalaste suhtes on väike ja ka tugistruktuurid välismaalaste integreerimiseks ei ole väga head. Ega Prantsusmaalt ikka Eestisse tööle tulla lihtne ja mugav ole,» lausus Tamsar. «Tööandjad on palju arutlenud, et küsimus pole ju ainult selles, et räägitakse tööjõu väljarändest. Pigem on probleem teistpidine – Eesti peaks olema piisavalt külgetõmbav koht elamiseks ja laste kasvatamiseks.»
Selleks peaks Tamsare hinnangul kindlasti senisest enam tegelema infrastruktuuriga, mis puudutab laste kasvatamist. Ta peab silmas näiteks võõrkeelseid ja keeltekoole. Samuti tuleks rohkem mõelda sellele, kuidas välismaalased saaksid lihtsamalt suhelda Eesti riigiasutustega. Üsna selge on, et valdavalt tulevad teistest ELi riikidest Eestisse tööle väga spetsiifiliste oskustega inimesed ning kindlasti ei ole tegemist odava tööjõuga. Seegi teeb keeruliseks ELi spetsialistide meelitamise Eestisse, sest palgad on meil lihtsalt liiga madalad.
«Euroopas on mõned üksikud riigid, kus sissetulekud on Eestist madalamad,» sõnas Tamsar. «Teisalt me teame, et ka EL riigid püüavad piirata tööjõu sisserännet ja odavamat teenuste pakkumist.»
Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier on samuti veendunud, et spetsialistide liikuvus ELs on liiga väike ning osaliselt on see tingitud riikide erinevatest seadustest: tingimused, mis on kehtestatud teatud kutsealadel töötamiseks võivad olla keerulised ja liikmesriigiti suuresti erineda.
«See ei soodusta töö otsimist või leidmist muus liikmesriigis. Liikmesriigid peaksid kaardistama reguleeritud kutsealad ning seejärel uurima ja hindama nendele juurdepääsu tõkkeid,» sõnas Barnier. «Olen veendunud, et sellest tõuseb kasu.»
Tööjõu vaba liikumise soodustamiseks tegutseb komisjon selle nimel, et eri riikides oleks teatud kutsealade esindajate värbamine reguleeritud ühtmoodi. Esimese sammuna peavad liikmesriigid esitama nimekirja reguleeritud kutsealadest. Nii saaks spetsialist, kes tahab töötada teises liikmesriigis, parema ülevaate tingimustest, mida ta peab täitma töökohal, kuhu soovib kandideerida.