/nginx/o/2009/12/13/281587t1hfafa.jpg)
Briti peaminister Gordon Brown ütles eile, et maailma juhtivad majandused on jõudmas kokkuleppele ülemaailmse pangandusmaksu kehtestamise osas ning väljendas lootust, et asi saab teoks juba juunikuisel G20 tippkohtumisel Kanadas.
Brown: üleilmne pangamaks on lähedal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brown usub, et pärast seda, kui Barack Obama jaanuaris USAs pankadelt maksu abil 90 miljardit dollarit kokku otsustas koguda, on üldine arvamus üha rohkem globaalselt koordineeritud maksu suunas kaldunud.
Finantsteenuste sektorile läheks maks maksma kümneid miljardeid naelsterlingeid aastas.
Brown on olnud innukas pankade maksustamise idee propageerija. «Huvitav on jälgida, kuidas idee rahvusvahelisel tasandil jõudu kogub,» ütles ta intervjuus Financial Timesile.
Mullu kaalus Brown pangatehingutele nn Tobini maksu kehtestamise varianti, mis oli tema arvates üks parimaid viise kindlustada ühiskonnale pankade tegevusest tulenevad hüved.
USA andis selle idee pihta kohe tuld, kuid Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on teisi Browni poolt väljapakutud ideid kaaluma hakanud.
Brown on veendunud, et IMF asub globaalset pangandusmaksu toetama juba enne oma aprillikuist koosolekut Washingtonis.
Briti valitsus loodab, et G20 kohtumiseks on maailma liidritel selles küsimuses põhimõtteline üksmeel olemas. Maksu rakendamine ja selle üksikasjade paikapanemine võib loomulikult rohkem aega võtta.
«Inimestel on nüüd olnud aega mõtelda ja ma usun, et nad on valmis arutama selle üle, milline mehhanism maksu puhul kõige paremini toimiks,» ütles Brown.
Browni arvates käib IMF välja meetodi, mis Obama maksust - mis puudutaks suurpankade finantseerimist - teatud mõttes erineb. Teised võimalused oleks maksustada pankade kasumeid, käivet või töötasusid. Eeldatavasti ei soovi IMF maksu «kindlustusskeemiks» siiski nimetada, kuna see võiks panna pankuritele pähe mõtte, et kui neil ühel päeva taas raskeks läheb, tuleb maksumaksjatelt automaatselt abi.
Brown kinnitas, et ta ei ründa panku ega nende jõukaid töötajaid sugugi mitte ideoloogilistel põhjustel. Maksude uue 50-protsendise ülemmäära kohta oli tal öelda järgmist: «Me ei tahtnud maksude ülemmäära tõsta.» Ta lisas: «Me ei soovi mingil juhul maksumäära liiga kõrgeks ajada.»
Peaminister ütles, et kel laiemad õlad, peaks ka rohkem maksma. Ta kinnitas, et maksu abil tuleb sisse arvestatav summa lisaraha, kuid möönis: «Me ei saa kehtestada nii suurt maksu, kui tahaksime. Sest sellest hakataks mööda hiilima.»
Üsna laiapõhjalise intervjuu käigus näis Brown kõige enam keskenduvat majandusalastele tippkohtumistele, mis leiavad aset pärast eeldatavasti 6. mail toimuvaid valimisi Suurbritannias. Mis rõhutas avalikkusele jäänud muljet, et ta usub ikka veel, et suudab saada populaarsemaks, kui küsitlused praegu näitavad.
Ta kinnitas, et eelarve võetakse vastu enne valimisi ning väitis, et nad ei ole rahandusministri Alistair Darlingiga 178 miljardi naelase eelarvepuudujäägi kärpimise tempo suhtes midagi kokku lepitud. Plaan on laenuvõtmist nelja aastaga poole vähemaks tõmmata.
Peaminister vihjas taas, et Darling võib mõnedes valdkondades plaanitud kulutusi kasvatada, juhul, kui laenuintressid ja sotsiaalkulutused jäävad oodatust väiksemaks või kui majanduskasv tuleb kiirem.
«Igal juhul oleme me enamikes valdkondades osutunud tublimateks, kui rahvas oodata oskas,» ütles ta. «See annab rahandusministrile eelarve osas otsustusvabaduse.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.