/nginx/o/2008/12/25/109770t1h5913.jpg)
Endine USA asepresidendikandidaat Sarah Palin andis eile üsna varjamatult mõista, et ta valmistub 2012. aastal presidendiks kandideerima.
Palin: Ameerika on valmis uueks revolutsiooniks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi väitis ta, et kui Barack Obamal oleks tahtmine ametisse tagasi valitud saada, peaks ta astuma radikaalseid samme. Näiteks astuma sõtta Iraani vastu.
Palini kommentaarid uudistekanalile Fox News tulid pärast pühapäevast provokatiivset kõnet Tea Party konventsioonil Nashville'is.
Palin ütles teda valjuhäälselt kandideerima õhutavale rahvahulgale: «Ameerika on valmis uueks revolutsiooniks ja teie olete osa sellest.»
Endine Alaska kuberner pilkas presidenti kui telesuflööriga karismaatilist kutti ning väitis, et viimane on küll kõva sõnameister, kuid ei kõlba eriti hästi USA vägede ülemjuhataks.
Kõige vastuolulisemaks aga tõotavad kujuneda Palini pühapäevased sõnad Obama aadressil, kui ta ütles Foxile: «Asjad muutuksid muidugi dramaatiliselt, kui ta ennast käsile võtaks ja teeks kõik endast oleneva, et meid endid ja meie liitlasi kaitsta.»
«Ütleme näiteks, et ta kuulutaks sõja Iraanile. Või astuks julgelt esile ja annaks oma parima, et seista Iisraeli eest - mida ma ise temalt väga ootaks,» ütles Palin.
Kui talle hakati käima peale küsimustega, kas ta kavatseb 2012. aastal presidendiks kandideerida, vastas Palin: «Ma teeksin seda, kui usuksin, et see on parim, mis ma meie maa ja oma pere heaks teha võiksin.»
Samas andis Palin, kes oma kõne eest 100 000 dollarit tasu võttis ja selle «ühiseks eesmärgiks» lubas annetada, märku, et ta võib tänu oma sidemetele Tea Party liikumisega ka kolmanda partei kandidaadina kandideerida - umbes nagu Ross Perot aastatel 1992 ja 1996. «Te olete mõlema partei masinavärgid juba väga närvi ajanud,» ütles ta. Paljud Tea Party liikmed boikoteerisid küll üritust sel põhjusel, et seal küsiti pileti eest 549 dollarit.
Ühtlasi lubas Palin toetada vabariiklaste praeguste juhtide peamisi rivaale, kuna viimased olevat osa «süsteemist».
Palini soovitus, et Obama Iraani ründaks, kasvas välja tugevast kriitikast selle aadressil, kuidas president terrorivastase sõjaga toime on tulnud. Eriti rahulolematud ollakse Obama otsusega tuua jõulude ajal väidetavalt lennukit õhata üritanud nigeerlane Umar Farouk Abdulmutallab üle tsiviilvanglasse, kus tal on õigus vaikida.
Seda otsust on karmilt hukka mõistnud paljud teisedki konservatiivid, sealhulgas eelmine asepresident Dick Cheney, nimetades seda nõrkuse märgiks. Paljude arvates läks sellega kaduma võimalus Adbulmutallabilt rohkem informatsiooni kätte saada. Ametnikud väidavad aga, et Abdulmutallab on uurijatega koostööd teinud. Obama nõunik terrorismi vastastes küsimustes, John Brennan, ütles pühapäeval, et ta informeeris mõjukaid vabariiklastest seadusandjaid oma otsusest jõululaupäeval ning keegi polevat vastu vaielnud.
Jane Mayer kirjutab ajakirja New Yorker selle nädala numbris, et 153st alates 2001. aasta 11. septembrist USAs süüdimõistetud terroristist said 150 oma karistused tsiviilkohtutes ning et praktiliselt kõigi puhul leidis see aset eelmise presidendi George W. Bushi valitsemisajal.
Bushi Valge Maja aegne advokaat Bradford Berenson ütles Mayerile: «Kui rääkida jätkusuutlikkusest Bushi ja Obama vahel, siis on klaas minu kui karmi käe pooldaja hinnangul 85 protsenti täis.»
The Financial Times Limited 2010.