Juristid hakkavad märtsist kohut mõistma

1. märtsist alustab tegevust Eesti Vahekohus, mille käivitab Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid. Pildil advokaadibüroo vandeadvokaadid TRIIN RAUDSEPP, INDREK LEPPIK ja partner MARKO TIIMAN. Foto: Peeter Langovits

1. märtsist alustab tegevust MTÜ Eesti Vahekohus, mille asutajad lubavad riiklikust kohtusüsteemist tunduvalt kiiremat ning odavamat kohtumõistmist.

Vahekohtu mõte, nagu seletasid vandeadvokaadid büroost Glimstedt Straus & Partnerid, on lahendada kuni 400 000 krooniseid rahalisi vaidlusi Eesti kohtusüsteemist kiiremini. Kogu paberimajandus ning korraldus on loodud niiviisi, et kui riiklikus kohtusüsteemis hakatakse pabereid alles vormistama, on vahekohtus määratud juba kohtunik ning muude tähtsate toimingute tähtajad.

Samas on teenusel ka oma puudujäägid. Kui kohtusse võib anda lepingut rikkunud osapoole ilma tema nõusolekut küsimata, siis vahekohtusse minekuks peavad vaidlevad pooled olema eelnevalt kokku leppinud, et lahendust otsitakse just sealt. Tulevikus saab küll taolise punkti panna juba eos lepingusse sisse, kuid nagu tunnistas vandeadvokaat Indrek Leppik, ei võimalda paljud siiani sõlmitud lepingud vahekohtu poole pöörduda. «Lepingut saab aga muuta,» täpsustas mees.

Teine miinus, kuid võib-olla ka pluss, on see, et kui maakohtu otsust saab edasi kaevata, siis vahekohtu otsus on lõplik ning riigikohtusse saab anda vaid menetlustoiminguid puudutavaid kaebusi. Ühtlasi võib vahekohtu otsusega täituri jutule minna.

Inimesed, kes vaidluste üle kohut mõistma hakkavad, olevat kõik juriidilise haridusega ning Leppiku sõnul käivad praegu läbirääkimised nelja kuni kuue inimesega. Et tegemist ei ole vaid büroo Glimstedt Straus & Partnerid ettevõtmisega, on kohtunikud ka muudest büroodest, aga ka õppejõud ülikoolidest.

Kogu vahekohtu töö käib kirjalikult, mis tähendab, et tüüpilisi kohtuistungeid ei toimu. «Pooled esitavad dokumendid, kuid ei pea õiguslikult neid põhjendama. Asju lahendavad kvalifitseeritud juristid ja advokaadid, kelle ülesanne on õigussuhe määrata,» seletas Leppik.

Kuigi vahekohtu loojad rõhutasid, et tegemist ei ole riikliku kohtusüsteemi konkurendiga, toonitatakse seda ikkagi igal sammul, olgu siis kas vahekohtu kiirust või odavust välja tuues.

Küsimusele, kuhu läheb klientidelt saadud teenustasu, arvestades, et tegemist on ikkagi MTÜga, vastas Leppik, et kulude katteks ning kohtunike honorariks.