Pikk ettevalmistusaeg lubab loota rahulikku €-päeva

Rahandusministeeriumi asekantsleri Tanel Rossi kinnitusel on Eesti eurole üleminekuks tehniliselt valmis. Foto: Mihkel Maripuu

Rahandusministeeriumi juures tegutsev ekspertide komisjon on juba aastaid teinud ettevalmistusi Eesti üleminekuks eurole – kahe nädala jooksul €-päevast saab kõikjal tasuda kroonides, aga tagasi antakse juba eurod.

Kui Eesti eurotsooniga liitub, muutub vääring pangaarvetel 1. jaanuarist automaatselt ja lisatasudeta. Mingeid piiranguid, kui palju kroone eurodeks vahetada saab, ei ole, mistõttu pole mõtet praegu söösta panka kroone eurodeks vahetama ja selle eest teenustasu maksma.

Kuu enne ja pool aastat pärast 1. jaanuari saab pangakontorites sularahakroone vahetustasuta eurodeks vahetada, seejärel saab piiratud pangakontorite võrgus sama teha veel poole aasta jooksul. Eesti Pangas saab kroone tasuta vahetada aga tähtajatult.

Eurole üleminekule eelneb aga meediakampaania, mis keelitab inimesi oma sularahanatukest enne 2011. aasta 1. jaanuari panka jätma. Seda mitte soovist panku nuumata, vaid eesmärgiga teha rahavahetus tavainimesele võimalikult mugavaks: viid detsembris kroonid panka ja saad jaanuaris sula­rahaautomaadist eurod vastu.

Infosüsteemide muutused

Rahandusministeeriumi asekantsleri Tanel Rossi sõnul on pangaautomaatides kroonide asendamine eurodega tundide küsimus.

Pärast Euroopa Komisjoni võimalikku positiivset euro-otsust tänavu juulis muutub ilmselt kohustuslikuks panna hinnad välja nii eurodes kui kroonides, mida teevad praegugi vabatahtlikult paljud kauplused.

Rahandusministeeriumi eurokomisjoni juures tegutseb seitse töörühma, neist olulisim on ilmselt valitsusasutuste tehnilise valmisoleku töörühm. Infotehnoloogilised muudatused neelavad lõviosa riigiasutuste eurole üleminekuks kuluvast enam kui 50 miljonist kroonist.

«Muuta tuleb nii raamatupidamissüsteeme kui ka kõiki teisi rahaga seotud infosüsteeme,» selgitas Ross.

Juba eelmise aasta lõpus said ka omavalitsused rahandusministeeriumilt kirja, mis tuletas meelde vajadust muuta infosüsteeme ja määrusi. Tartu linn moodustas seks puhuks spetsiaalse viieliikmelise komisjoni. Abilinnapea Karin Jaanson ütles, et Euroopa Komisjoni lõplik otsus Eesti ülemineku kohta eurole tuleb alles juuli algul ja kui hakata alles siis tegutsema, võib aega väheks jääda. «Oluline on, et infotehnoloogilised süsteemid tagaks sujuva ülemineku,» lausus ta. «Vaja on muuta ka meie rahaga seotud õigusakte, kus praegu on maksevahendiks kroon.»

Riigil on juba valmis euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu, mis keskendub kõikvõimalike rahaga seotud seadusepügalate muutmisele. Jaansoni arvestuse järgi ulatuvad eurole üleminekuga seotud IT-kulud Tartus 200 000 kroonini.

Bussipilet maksab Tartus bussist ostes praegu 16 krooni. Eesti Panga euro kurss on 15,6466 krooni. Vastavalt eurole ülemineku seaduse eelnõule tuleb kroonid eurodesse ümardada ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Selle järgi peaks bussipilet maksma 1,02 eurot. Kui hind oleks 0,87 eurot, tekiks müüjal kiusatus ümardada see ühele eurole; iseasi, kas 1,02 euro puhul tekib samasugune huvi.

Ümardused üles

Jaanson teatas seepeale, et piletite hinnad tuleb tarbijale kasulikumalt üle vaadata. «Kui inimene ostab 31. detsembril kolme kuu bussikaardi, siis loogiline on, et see kehtib ka kolm kuud,» lausus ta. «Võimalik, et aasta lõpus on bussikaardile märgitud hind juba nii kroonides kui ka eurodes.»

Ehkki kroonide eurodeks vahetamisel on välistatud ebaõiglased kursid, võib kaubanduses hinnatõus ometi tulla. Praegu poes 2999 krooni maksva eseme 191,63-eurone hind ei ole kindlasti midagi sellist, mis ostjat ahvatleks. Kaupmehel tekib tahes-tahtmata kiusatus kehtestada hinnaks 190 või pigem 199 eurot ja määravaks ei pruugi olla pelgalt ahnus, vaid lihtne asjaolu, et nii on lihtsam ja ka kunde jaoks pole vahet – 115-kroonine hinnatõus võib märkamata jääda.

Rossi sõnul valmistavad ettevõtjad ette eurole ülemineku häid tavasid, et välistada kohatuid hinnatõuse. «Teeme kõik selleks, et hinnatõusu ei tuleks, ja pole põhjust arvata, et eraettevõtjad tahaks üleminekut selleks kasutada,» lausus ta.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Marika Merilai sõnul algatatakse enne €-päeva kaupmeeste seas ausa ümardamise liikumine. «Teeme ettevalmistusi vastava hea tava põhimõtete koostamiseks,» lausus ta.

Ettevalmistused €-päevaks
•    Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466.
•    Üleminekupäeval ehk €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt eurodeks.
•    Kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja teenustasuta. Osas pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks piiramatus koguses tähtajatult ja ilma teenustasuta.
•    Kahe nädala jooksul alates eurole ülemineku päevast on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena.
•    Kroonid kogutakse käibelt ja eurod lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorites, kauplustes ja teenindusasutustes.
•    Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48 tunni jooksul.
•    Mõned kuud enne ja pärast €-päeva näitavad kauplused hindu nii kroonides kui eurodes.
•    Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut.
•    Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul üldjuhul nende saajaile soodsamalt.
Allikas: rahandusministeerium