/nginx/o/2009/06/21/197140t1ha560.jpg)
Saaremaa põllumajandusettevõtete juhid leiavad, et tööjõupõud võib tulevikus tõsiselt pärssida põllumajandustootmise arenguvõimalusi ääremaa piirkondades.
Ääremaa piimafarme hakkab tulevikus pitsitama tööjõupuudus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöide vallas tegutseva PÜ Ranna Agro juht Enn Kosletski lausus, et tulenevalt tööjõu defitsiidist võib piimatootmine 5-10 aasta pärast sattuda kaugemates piirkondades tõsise küsimärgi alla, kirjutas Oma Saar.
«Praegune põlvkond lahkub tervislikel põhjustel või läheb pensionile, aga noori peale tulemas ei ole,» rääkis Kosletski, kelle juhitava ühistu laudad asuvad Kõrkveres, kus püsielanike arv järjest kahaneb.
Samas võib Kosletski sõnul näha, kuidas raskel ajal on ka nooremad inimesed hakanud tööpuuduse tõttu põllumajanduse poole vaatama.
Sama meelt on Kihelkonna vallas tegutseva Kangru LP juht Rein Sepp, kes rääkis, kuidas nad mõned aastad tagasi ühistule lüpsjat otsisid ja ajalehekuulutuse peale helistanud kahest huvilisest ei ilmunud kohale kumbki. «Eelmisel sügisel, kui otsisime endale töölist, helistas meile juba 40 inimest, aga kohale tuli nendest muidugi vähe - üks -, kuid teda meil vaja oligi,» märkis ühistu juht, kelle sõnul majanduslanguse ajal ühistul tööjõuga probleemi ei ole.
Rein Sepa sõnul sõltub kohapealse tööjõu olemasolu tulevikus palju ka kohaliku omavalitsuse otsustest ja arengutest. «Kui valla tasemel tehakse selliseid otsuseid, mis selle valla välja suretavad, siis on tõesti töötajaid raske leida,» ütles Sepp. Näitena tõi ta olukorra, kus valdade ühendamise tõttu või kokkuhoiukavadest tulenevalt kaotatakse ära Kihelkonnalt kool ja lapsed hakkavad haridust saama Kärlal või Lümandas. Sellega kaasneks ka Kihelkonna tühjenemine elanikest.