Uuring: Eesti kihutas tööturu langusel esimeste seas

OSKA ehituse uuringu järgi on tuleviku töökohtade täitmiseks vaja rohkem õpetada konstruktsioonide ehitajaid ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppasid. Ehitajad ja ehitusplats. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Sotsiaalministeeriumis valminud uuringust «Töövaldkonna areng 2008-2009» selgub, et Eesti tööturu näitajad ja numbrid halvenesid võrreldes teiste riikidega kiirendatud tempos.

«Me olime tööhõive languselt esimese viie hulgas, Läti, Eesti, Iirimaa, Hispaania ja Leedu eristusid teistest euroliidu riikidest seoses tööturu kiire muutusega,» sõnas sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Tööhõive langus oli nimetatud ajavahemikul kõige suurem Lätis (69,5 protsendilt 61,4 protsendini), Eestis (69,8 - 63,8), Iirimaal, Hispaanias ja Leedus. Eraldi võib välja tuua meeste hõive languse. «See oli väga suur ja põhjuse võib neis riikides väga selgelt välja tuua - see on ehituse ja töötleva tööstuse kokkutõmbamine. See ei ole mingi Eesti erand,» rääkis minister.

Positiivse noodina tõi minister uuringust esile selle, et Eestis on vanemaealiste hõivemäär üks euroliidu kõrgemaid. «Eelmise aasta teises kvartalis oli see näitaja Rootsi oma kõrval lausa teisel kohal. Eakamad inimesed on jätkuvalt aktiivsed tööturul ja siin ei ole meil küll midagi murettekitavat,» sõnas Pevkur.

Tööpuudus kasvas kõige kiiremini

Üldine tööpuuduse number on Eestis aastaga kasvanud 27 300 pealt 92 200 peale ja see on kiireim kasv Euroopa Liidus.

Tööhõive määr on Eestis euroliidu keskmiste seas, samamoodi ka töötuse määr. «Kui vaadata Eesti tööturgu 2008 aasta teises kvartalis oli tööhõive tase kõige kõrgem, töötajaid oli 656 600 ja see kukkus aastaga 598 100 inimese peale.»

Minister tundis rõõmu, et inimeste aktiivsus töötuks registreerimisel on suurenenud. «Vahe üldise ja registreeritud töötuse vahel pidevalt väheneb,» kinnitas ta. Majanduskriisi tingimustes on muutunud registreeritud töötute struktuur: töötud mehed ja noored võtavad ennast sagedamini arvele kui varem. Üle poole registreeritud töötutest on mehed.

Ka keskealised kipuvad välismaale

Kasvanud on nende töötute arv, kellel on õigus töötuskindlustushüvitistele. Eelmisel aastal ületas hüvitise saajate arv esmakordselt töötutoetuse saajate arvu.

2008. aastal töötas välismaal hinnanguliselt 2,3 protsenti tööjõust, ehk umbes 15 000 inimest Kui varasemalt läksid noored kõikvõimalikele tööotsadele välismaal, siis viimastel aastatel on suurenenud ka keskealiste osakaal. Pevkur nentis, et kuna noored ei leia majanduskriisi tõttu Eestis tööd, siis kasvab surve tööjõu väljarändeks.

Majanduskasvu perioodil eestlaste ja mitte-eestlaste hõive ja töötuse lõhed vähenesid. «Meenutame, et meil on jätkuvalt siiski mure sellega, et mitte-eestlaste töötuse kasv on kiirem eestlastega võrreldes,» ütles minister. Mitte-eestlaste töötuse määr oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 20,4 protsenti, eestlastel 11,6 protsenti.

Kõrgeima töötusega piirkond on Kirde-Eesti, kus töötuse määr oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 22,6 protsenti.