Noorukid said osta.ee’lt kopsaka trahvi

Eesti populaarseim internetioksjoni keskkond osta.ee. Foto: osta.ee

Kaks noormeest, kes aastate eest osta.ee keskkonnas müügitehingu pooleli jätsid ja selle eest oma teadmata trahvi said, seisavad nüüd silmitsi kopsaka inkassonõudega.

Rasmus Persidski püüdis aastaid tagasi, oma mäletamist järgi 12-13-aastasena, osta.ee kaudu müüa oma mobiiltelefoni, ent otsustas pakkumise lõppemise järel ümber. Nüüd sai ta inkassolt veidi enam kui 1000-kroonise nõude, kus 200-kroonisele osta.ee trahvile on lisandunud inkassonõuded.

Nooruki sõnul oli trahvi määramine talle täielik üllatus, kuna viimati käis ta oksjonikeskkonnas üle viie aasta tagasi. «Osta.ee on kirjutanud, et mulle on paberkandjal koju kirju saatnud, kuigi tegelikult ei ole,» rääkis Persidski, pidades trahvi määramist talle ebaõiglaseks.

«Maksin trahvi ära, sest kohtukulud läheksid veel kallimaks. Sain inkassofirmaga kompromisshinna 645 krooni,» rääkis ta.

Tema sõber, 19-aastane Sander Raid aga nii odavalt ei pääsenud. Tema pani aastaid tagasi müüki motorolleri, kuid vahepeal oli tema isa selle ise maha müüa saanud. Ostja oli maksnud osta.ee'le deposiitraha ning sai selle tehingu ärajäämisel tagasi.

Inkasso nõuab temalt nüüd üle 10 000 krooni. «Ma ei kavatse ühtegi senti maksta, kui tahavad, andku mind kohtusse!» oli Raid pahane. «Keegi kahju ju ei saanud, ma ei saa aru, mida nad tahavad mu käest!»

«Ma olin 14-aastane, kui viimati osta.ee'd kasutasin. Nad väidavad, et on igale poole mulle info selle trahvi kohta saatnud, aga ma pole mitte kuskile midagi saanud,» kinnitas Raid. Samuti ei mäleta ta oma sõnul enam oma konto nime ega paroole, et sinna nõuet kontrollima minna.

«Nüüd on majanduslangus ja tarvis kõiki koorima hakata, ilma aluseta teha trahve,» olid noormehed pahased.

Trahv harv juhus

Osta.ee omanik OÜ Consolidated Auctions juhatuse liige Toomas R. Raist kinnitas, et ehkki trahv on tõepoolest portaali kasutustingimustesse kirjutatud, on selle tegemine pigem harv juhus. «Pigem on meie roll olla lepitaja ning esmatähtis on ikkagi tehingu toimumine,» sõnas ta.

Ta tõi võrdluse, et kui kuus toimub osta.ee keskkonnas 60 000 edukat tehingut, siis probleeme on nendest umbes paarisajaga ning kõikide pretensioonide lahenduseks ei ole leppetrahv.

Raist selgitas, et leppetrahvi tehakse ainult siis, kui pika ninaga jäänud teine pool pretensiooni esitab. «Sellest korvatakse oksjoniga seoses olnud kulud teisele poolele. Kui trahvi saanud kasutaja seda ei tasu, siis korvab Osta.ee teisele osapoolele oksjoni korraldamisega tekkinud kulud ning alustab lepingut rikkunud isikult summa sisse nõudmist,» märkis Raist.

Pead ei tasu liiva alla peita

Osapooli teavitatakse esmalt pretensioonist ja palutakse vastust, samuti saadetakse Raisti kinnitusel arve mittetasujale viis meeldetuletust. «Kui selle peale samuti ei reageerita, siis antakse 3 nädalat pärast arve tähtaja ületamist nõue üle inkassoettevõttele,» märkis ta. Ka sellest teavitatakse inimest.

Tema sõnul näitavad portaali logiandmed, et noorukid on siiski käinud oma kontol ka pärast seda, kui trahv neile määrati, mis tähendab, et nad olid sellest siiski teadlikud. Trahviotsus kuvatakse esile kohe sisselogimisel.

«Soovitan mitte ainult nendel noormeestel, vaid kõikidel inimestel, kellele on tekkinud kohustusi, julgelt ühendust võtta nõude omanikuga ning kohe mingi kokkulepe teha,» ütles juhatuse liige.

«Lasta teadlikult võlal kasvada lootuses, et see kaob iseenesest, on veidi mõtlematu ning toob kaasa üsna ebameeldivad tagajärjed,» tõdes ta.