Baltimaad ei vaja endale eraldi finantskeskust selle sõna traditsioonilises mõttes, leiab tuntud investor Joakim Helenius, kes aastatuhande alguses pooldas Tallinna kujunemist piirkonna rahanduskeskuseks.
Joakim Helenius: Baltimaad ei vaja finantskeskust
Nimelt leiab Helenius, et Balti riikidel lihtsalt puudub sellisel määral kodumaise kapitali olemasolu, mis õigustaks mõne siinse linna nimetamist rahanduskeskuseks.
Investeerimisfirma Trigon Capital omaniku sõnul saab täna Balti riikide finantskeskusena käsitleda pigem Stockholmi, kuna sealt kontrollitakse nii Baltimaade pangandussektorit, portfelliinvesteeringuid kui ka börse.
Seepärast usub ta, et Tallinna tulevik finantsteenuste valdkonnas ei ole seotud otseselt Baltimaadega. Pigem seisab Tallinna väljakutse endale niššide leidmises, kus on võimalik pakkuda finantsteenuseid välismaistele klientidele.
Heleniuse hinnangul võiks selleks nišiks olla varahaldusteenused, mis on suunatud näiteks SRÜ riikidele, või finantsteenused, mida Tallinn suudab klientidele pakkuda odavamalt kui Helsingi ja Stockholm.
Ka leiab Helenius, et Tallinn peaks end müüma kui Põhjamaade linna.
«Mida vähem seostatakse Tallinna Riia ja Vilniuse majandusprobleemidega, seda paremini suudab ta end rahvusvaheliselt müüa,» ütles Helenius.
Uue aastatuhande alguses leidis investeerimispankur siiski, et Tallinnast võiks sirguda Baltimaade finantskeskus. Heleniuse sõnul ei osanud ta siis ette näha seda, et välispangad viivad Baltimaadest ära investeeringutega seotud otsustamise.
Samas avab praegune olukord tema hinnangul ukse just kohalikele iseseisvatele finantsteenuste pakkujatele, kellel on võimalik keskenduda ülalnimetatud niššide ärakasutamisele.
«Võin öelda, et Trigon Capital kui suurim iseseisev finantsteenuste pakkuja Baltimaades on agressiivselt just sellele keskendunud,» ütles Helenius.