/nginx/o/2009/02/06/128913t1ha027.jpg)
Eurotsooni valitsused on tänavu jõudnud finantsturgudelt laenata rekordilised 110 miljardit eurot, mis muudab laenuvõtmise riigirahandusega rabas olevate maade jaoks üha kallimaks.
Eurotsoon võttis rekordsumma laenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investorid hoiatasid, et tootlused ehk intressid, mida nad Kreekale ja teistele perifeeria-majandustele nagu Portugalile, Hispaaniale, Iirimaale ja Itaaliale laenates nõuavad, jäävadki tõusma - seni kuni neid suudetakse veenda, et riikide rahaasjad korda on seatud.
Axa Investment Managersi juhatuse liikme Theodora Zemeki sõnul on tõelised hädad riigivõlgadega alles ees.
«Kõrgete võlatasemetega riigid peavad uute võlakirjade väljastamiseks üha kõrgemaid ja kõrgemaid tootlusi maksma,» ütles ta.
Üks teine investor ütles: «Usaldus võlgadesse uppuvate riikide vastu on jõudnud tõelisesse madalpunkti. Kui poliitikud peaksid kasvõi natuke märku andma, et nad ei suuda oma laenukoormatega siiski toime tulla, läheb lahti tõeline eurotsooni võlakirjade tühjendusmüük.»
Investorite hoiatus kõlab ajal, mil Kreeka valitsus väidab, et nad jätkavad oma laenuprogrammiga vaatamata finantsturgude murelikkusele ja riigivõlakirjade tootluste tõusule 10 aasta rekordkõrgustesse möödunud nädalal.
Kreeka rahandusministeeriumi kõrgete, anonüümseks jääda soovinud ametnike sõnul plaanib riik jätkuvalt sündikaatlaenu vormis 10-aastaseid riigivõlakirju väljastada ning võtab ette ka turundus-turnee USAs ja Aasias - kuigi kuupäevad veel paigas ei olevat.
Kreeklaste katsetele turge rahustada eelnes aga pühapäeval Kreeka pankurite ja rahandustegelaste kriisikoosolek, mida juhatas peaminister George Papandreou. Teema: võlakriisi võimalikud tagajärjed.
Homme peaks selguma, mida Euroopa Komisjon kreeklaste poolt vaatamiseks esitatud 3-aastasest stabiliseerimisplaanist arvab. Üldiselt usutakse, et Kreeka kuulutab pärast seda välja veelgi karmimad majandusmeetmed.
Kreeka valitsusel on riigirahanduse karmistamise ja usalduse taastamisega kiirevõitu, 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis möödunud nädalal ühel hetkel lausa 7,25 protsendini. Kuigi nimetatud protsent eile 6,62 peale langes, on vahe Saksa riigivõlakirjade tootlusega siiski rekordilähedane: 3,44 protsendipunkti.
Investorite sõnul seisavad kreeklased ja teised perifeeriamajandused silmitsi nii usalduskriisi kui niinimetatud väljatõrjumisohuga.
Väljatõrjumine on olukord, kus laenuhaldurid peavad tõstma tootlusi, et investoreid ligi meelitada - teiste valitsuste konkurentsi tõttu.
Väljatõrjumise oht ripub õhus veel kaua, kuna valitsused müüvad veel tükk aega võlakirju, et maksta kinni laene, mis võeti pankade väljaaitamiseks ning majanduste kriisijärgseks käimalükkamiseks.
Barclays Capitali andmetel kavatsevad eurotsooni maad sel nädalal laenata järjekordsed 27 miljardit eurot, mis on lähedal nädalasele «laenamisrekordile».
Üks Kreeka riigiametnik ütles: «Me kavatseme 10-aastaste riigivõlakirjade projektiga edasi liikuda, nagu me turge ka möödunud nädalal informeerisime. Samas võib kuupäev järgmise kuuni edasi lükkuda.»
Pärast seda, kui Kreeka möödunud nädalal sündikaatpakkumisega 8 miljardit eurot kokku sai - mis oli kavatsetust üle kahe korra rohkem - on riigil võla finantseerimise vahendid kuni märtsi lõpuni kindlustatud, ütles ta.
Kreeka plaanib jätkuvalt oma investoritebaasi mitmekesistada ning müüa suurtes kogustes dollarivõlakirju nii USAs kui Aasias.
Copyright The Financial Times Limited 2010.