Tallinna ringkonnakohtu reedene otsus annab valitsusele lootust saada ettevõtetelt kätte suhkrutrahv, mida juba aastaid on püütud edutult sisse nõuda.
Riiki saatis suhkrutrahvi sõjas edu
Tallinna ringkonnakohus otsustas, et maksuametil ja põllumajandusministeeriumil on õigus ASilt Pimix sisse nõuda 16,3 miljonit krooni 550 tonni või eest, mille see oli oma lattu varunud. Pimix kuulus Põlva Piima kontserni, vahendades peamiselt piimapulbrit.
Ringkonnakohtu kohtunikud Lauri Madise, Lilianne Aasma ja Ruth Virkus kirjutasid otsuses, et kuigi üleliigse laovaru määruses viidatud kaupade nimestik ei olnud õigeks ajaks eesti keelde tõlgitud ja avaldatud, pole see takistuseks trahvi määramisel ja sissenõudmisel.
Kohtunikud leidsid, et ettevõtjad oleksid pidanud teadma koodide tähendust ehk kaupu, mida ähvardab üleliigse laovaru tasu. Kohtuotsuses on viide, et ainuüksi euroliiduga liitumisega kallines võikilo ligi kümne krooni võrra, 41 kroonini.
Suhkrutrahvina tuntud kohtuasjas on nimelt peale magusa trahvitud ka teiste toiduainete üleliigset laovaru, mida ettevõtjad euroliiduga liitumise ajal omasid. Seda põhjusel, et näiteks suhkur on euroliidus märkimisväärselt kallim kui väljaspool liitu. Seega said liitumise eel soodsa hinnaga toidukaupu varunud ettevõtted konkurentsieelise.
Riik kaotas mullu novembris suhkrutrahvi vaidluse Tallinna halduskohtus 22 ettevõttele. Seda põhjusel, et firmade advokaadid suutsid kohut veenda: õigusaktid polnud õigeks ajaks eesti keeles avaldatud.
Üks suuremaid suhkrutrahve ähvardab kommivabrikut Kalev, kel tuleks tasuda 135 miljonit krooni. Nüüd loodabki põllumajandusministeerium, et Pimixi lahendi eeskujul tuleb Tallinna ringkonnakohtust ka nimetatud 22 ettevõtte asjas soodne lahend. Vaidlus käib ligi 400 miljoni krooni üle.
Põllumajandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere märkis, et ministeerium on ringkonnakohtu põhjaliku otsusega rahul.
«Ringkonnakohus on analüüsinud eesti keeles avaldamise vaidlust, kohtuotsus leidis, et ettevõtted pidid teadma kaupade nomenklatuuri,» lausus Maadvere.
Ta lisas, et suure tõenäosusega tähendab otsus pretsedenti, mis toob kohtuvõidu ka teistes analoogsetes asjades. Maadvere viitas, et Euroopa Kohus tunnistas metoodika, millega üleliigse laovaru kogused määrati, õigeks. «Ma ei oska öelda, mis argumente ettevõtjad veel saaks leida,» lausus Maadvere.
Kalevit suhkrutrahvi asjas kaitsev advokaat Leon Glikman ütles, et ei saa kliendi loata kohtuasja kommenteerida.
Euroopa Komisjon trahvis Eestit suhkru ja muu üleliigse toidukauba laovaru eest 639 miljoni krooniga. Suurema osas sellest on riigikassa Brüsselile ära maksnud. Eesti valitsus püüab nüüd omakorda tasu üleliigse laovaru eest kätte saada ettevõtetelt.
Eesti käib suhkrutrahvi pärast kohut ka Euroopa Komisjoniga. Eesti valitsus püüab tõestada, et koduperenaiste moosikeetmiseks varutud suhkru eest poleks tohtinud komisjon meid trahvida.