Seitse nõuannet, kuidas ära hoida elektriõnnetust

Foto: Caro / Scanpix

Tingituna majandussurutisest on paljud inimesed hakanud ise elektritöid tegema, kuid sellise omapäi tegutsemise tulemuseks on tihtipeale algsest palju suuremad probleemid, teab 20 aastat elektrikuna töötanud Allan Jõgi.

Tema sõnul võib vigaselt ehitatud elektrisüsteem põhjustada õnnetuse, mille tagajärjed on traagilised ja kohutavad.  Oma kätega võib piisavate teadmiste ja oskustega koduomanik vahetada olemasolevate seinakontaktide pistikupesi, paigaldada ja ühendada lampe ning neid maha võtta, kuid ülejäänud elektritööd peaksid jääma elukutselisele elektrikule. Spetsialisti hooleks peaksid muu hulgas jääma ka uute pistikupesade, lülitite, halogeenvalgustite ja kaablite paigaldamine.

Et vältida elektriõnnetusi, tõi Jõgi välja seitse põhitõde, mida koduomanikud elektriküsimustega tegeledes meeles peaksid pidama.

1. Elektriseadmeid tuleb kontrollida regulaarselt.

2. Elektripaigaldis peab olema varustatud õigete ja toimivate kaitsmetega, soovitatavalt kiiresti reageerivate automaatkaitselülititega.

3. Elektrooniline kodu- ja kontoritehnika, mida toidetakse elektrivõrgust, on tundlik liigpingele (eelkõige äikesele) ja seetõttu tuleks elektrisisend varustada liigpingepiirikuga.

4. Kui valgustus väreleb või vilgub, võivad elektriühendused olla vigased ning elektrik peaks kaablid üle vaatama.

5. Kui kaitsmed põlevad tihti läbi, lülituvad välja või kuumenevad, võib samuti olla tegemist rikkega, mis vajab spetsialisti silma.  

6. Vähemalt korra aastas tuleb kontrollida, et kaitselüliti (rikkevoolu kaitse) lülituks kontrollnupule vajutades välja.

7.  Kui ühte seinakontakti on pikendusjuhtmete abil ühendatud üle kolme elektroonikaseadme, tuleb kodust lahkudes pistik vooluvõrgust välja tõmmata.