Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eramud tahavad naftast priiks saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marti Aavik
Copy
Pildil tutvustab töömees majaomanikule pelletkaminat. Foto on tehtud USAs Massachusetts'is 10. juulil.
Pildil tutvustab töömees majaomanikule pelletkaminat. Foto on tehtud USAs Massachusetts'is 10. juulil. Foto: Reuters / Scanpix

Soomes on nafta hinna kiire tõus sundinud üksikelamute omanikke huvituma kütteviisi muutmisest, riigi toetust on selleks taotletud kolmandiku võrra enam kui eelmisel aastal.


Eramutes kasutatav kerge kütteõli maksab nüüd ligi kaks korda rohkem kui aasta tagasi, kirjutab taloussanomat.fi.



Üha enam eramuomanikke plaanib kütteliiki muuta ja see paistab välja ka toetuste taotlemisest. Eelmisel aastal esitati taotlusi 4 100, sellel aastal juba 5 800.

Soomes antakse eramuomanikele investeeringuteks «energia-abi» kui küttesüsteemi uuendamine vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni.

Abi saab taotleda liitumiseks kaugküttega, pelleti katla soetamiseks, maakütte sisse seadmiseks või õlikatla täiendamiseks päikeseenergiat koguvate seadmetega.
Seadmete uuendamisele võib kuluda 10 000 kuni 20 000 eurot. Riik maksab sellest maksimaalselt 15 protsenti.

Raha annab riik, ent kohalikud omavalitsused otsustavad kellele ja kui palju abi antakse.

Sellel aastal jagatakse umbes 4 miljonit eurot ning sellest jagub umbes 60 protsendile taotlejatele.

Veel 2006. aastal eelistasid taotlejad kaugkütet. Sellel aastal on raskuspunkt kaldunud maakütte poolele ning tehnika arengu tõttu on üha ahvatlevam ka päikese energia kogumine.

Kolmandik Soome kasvuhoonegaaside emissioonist tuleb praegu elamutest. Muutus elamute kütmises võib seega anda arvestatava efekti kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisel.

Toetuste jagamisega tegeleva ametniku sõnul on tõenäoline, et ka seaduste tasemel hakatakse Soomes elamutele seadma senisest rangemaid keskkonnanõudeid.

Tagasi üles