/nginx/o/2013/10/04/2448628t1hb430.jpg)
Vene valitsus arestib 7,6 miljardi dollari väärtuses eraviisiliste pensionifondide raha. Analüütikute hinnangul võib tegemist olla varade «konfiskeerimisega» toppimaks kinni tuleva aasta eelarves haigutavat auku.
Kreml arestib «ajutiselt» erapensionid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Dmitri Medvedev selgitas eile kabinetiliikmetele, et valitsusel on vaja kontrollida, kas erafondidesse suunatav pensioniraha on ikka kaitstud.
Seetõttu haarab riik erafondidest 244 miljardit rubla (7,6 miljardit dollarit) ning paigutab need riiklikusse pensionifondi, kirjutab Wall Street Journal.
Pensionifondides on kokku üle 100 miljardi dollari. Ligi pool sellest paikneb kohustuslikes pensionidides, mida haldab riigipank VEB.
Valitsusametnike sõnutsi hoiavad nad arestitavat raha lihtsalt aasta aega riikliku pensionifondi raamatupidamises – kuniks kontroll sooritatud.
Analüütikud aimavad, et valitsusel võib tekkida kiusatus kasutada neid rublasid pensionisüsteemi aukude lappimiseks – selle asemel, et suunata sinna eelarvelisi vahendeid, nagu varem tavaks on olnud.
Venemaa eelarves on nimelt raha vajaka: majandus on hädas aeglase kasvuga, investeeringud on napid ning nõudlus toorainete järele madal.
Nii tulebki valitsusel leida kiiremas korras alternatiivseid allikaid maksmaks kinni Vladimir Putini lennukaid valimislubadusi, millest viimase taas presidendiks tõustes vastuvaidlematud dekreedid vormiti.
Nii näiteks on tehtud ettepanek, et riigifirmad maksaksid dividendidena eelarvesse 35 protsenti kasumitest (seni 25 %). Viimased eriti protesteerinud pole.
Ekspertide hinnangul võib pensionivangerdus kujutada endast täiendavat viisi puudujääki kinni katta.
«Kui nad väidavad, et ei kavatse seda raha kasutada, miks nad selle siis [üldse] broneerivad?» imestas eile endine Vene rahandusminister Aleksei Kudrin.
Kudrini sõnutsi on tegemist «äärmiselt ebaõnnestunud» otsusega, mis võib kahjustada Venemaa investeerimiskliimat.
Analüütikute sõnutsi astuti samm ootamatult ning selgitused samahästi kui puuduvad. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas raha tagastada kavatsetakse.
«Avalikkus võtab seda nüüd kui väga veidrat viisi tuleva aasta eelarveprobleemide lahendamiseks. See on ohtlik samm, mis võib hävitada ühiskondliku ja majandusliku pakti valitsuse ja majapidamiste vahel,» ütles Vladimir Pantjušin, Barclaysi analüütik Moskvas.