/nginx/o/2009/03/16/148763t1h4a16.jpg)
Maksu- ja tolliameti andmetel kasutatakse Eestist varasemast sagedamini skeemi, kus majandusraskustes ettevõtte varad müüakse võlgade katteks selle ettevõttega seotud firmale. Tihti ei suudeta seda aga tõestada ning kantijad jäävad karistuseta ja võlausaldajad rahata.
Pank esimese võlausaldajana saab oma nõuded rahuldatud ning kasu saab tehingust ka ettevõte, mis selle järel kuulutab välja pankroti või tegutseb edasi uue nimega. Teiste võlausaldajate, sealhulgas maksu- ja tolliameti (MTA), nõuded jäävad rahuldamata.
Sellise skeemi kasutamine on sagenenud, nentis MTA sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja Tanel Ermel.
Pangad väidetavalt aitavad kaasa
Üks näide, kus väidetavalt sellist skeemi kasutati, on endise Ühendatud Kapitali (uue nimega Celia Crowd) Admiraliteedi basseini kinnistute müük. Kohtutäitur müüs detsembris Ühendatud Kapitali Admiraliteedi basseini kinnistud Swedbankile võlgnetud summade katteks.
Ühendatud Kapitali vastu oli nõudeid ka Arco Varal ning MTA-l, kuid need jäid rahuldamata. Kinnistute ostja oli tihedalt seotud Ühendatud Kapitaliga, ütles Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonidirektor Andres Kraas. «Swedbank ja Ühendatud Kapital tegid omavahel diili, et Swedbank saaks oma raha kätte,» väitis ta.
Ka Arco Vara juht Lembit Tampere usub, et Swedbank teadis Admiraliteedi basseini kinnistute ostaja seotusest Ühendatud Kapitaliga. «Ostja pidi saama suures ulatuses finantse, et sellist tehingut teha,» lausus ta. «Ilmselgelt seda tehingut finantseeris Swedbank. Pank ei väljasta laenu osapoolega, kelle omandisuhted ei ole talle piisava kindlusega teada. Kindlasti teadis Swedbank, kes ostab.» Arco Vara on esitanud hagi kinnistute müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks ning kohus arutab seda järgmisel nädalal.
Sarnane varade kantimise skeem toimub Kraasi sõnul Eesti majanduses päris massiliselt. «Meie suuremad pangad, eriti SEB ja Swedbank, ongi läinud sellega kaasa, et kes jubedalt võlgu neile, nendega tehakse selline diil, aidataks kaasa müügile, et saada oma osa kätte,» rääkis ta.
Nii SEB kui Swedbank lükkasid Kraasi väited tagasi ning teatasid, et loomulikult ei kiida nad varade kantimist heaks. Ka Arco Vara ametlikult panku ei süüdista. MTA pankade võimalikku osalemist sellistes skeemides ei kommenteeri.
Tõestamine on keeruline ja kallis
«Ekstreemsetes olukordades tulevadki välja puudujäägid seadusandluses,» tõdes Kraas. «Maksuamet ka on alles hiljuti avastanud selle.»
«Teoorias on ka sellise skeemi kasutamisel kõigil võlausaldajatel võimalus oma nõuded rahuldatud saada, kuid praktikas võib see keeruliseks osutuda,» ütles Ermel. Peamiselt on selleks kolm võimalust. «Kui ettevõte jätkab sama tegevust uue nime all, on läbi üleminekumenetluse maksuvõlgu võimalik sisse nõuda uuelt äriühingult,» selgitas Ermel. «Teiseks on võimalik esitada kohtusse tehingute tagasivõitmise hagi, tunnistamaks võlausaldajale kahjulikud tehingud kehtetuks. Praktikas kolmanda levinuma variandina kohaldatakse ka juhatuse vastutust.»
MTA esitas tehingu kehtetuks tunnistamise hagisid 2009. aastal kümmekond. Neist üks lõppes kompromissiga ja teistel juhtudel kohus rahuldas MTA nõuded, kuid need kohtuotsused on edasi kaevatud ning pole jõustunud. «MTA-l on sellistes olukordades hagisid väheke lihtsam esitada kui eraõiguslikel isikutel, kuna viimastel on taoliste skeemide tõendamiseks palju lühemad käed,» lausus Ermel. «MTA saab oma menetlustega tõendeid koguda, kuid eraõiguslikel isikutel on nimetatu oluliselt raskendatud.»
Enamik võlausaljajaid loobub
Summad, mida võlausaldajal tuleb välja käia, et raskuses ettevõttest oma raha kätte saada, võivad olla kuuekohalised või suuremadki, ütles Soraineni advokaadibüroo partner Carri Ginter. See, et raskustes firma rahast tühjaks kanditakse, on tema sõnul aga muutunud nii sagedaseks, et «seda tuleb ette iga päev».
Kusjuures vahel pole võlausaldajatel üldse võimalik oma raha tagasi saada, nad saavad vaid kantimise toime pannud inimese elu keeruliseks teha. «Pankrotiavalduse esitamata jätmine on kuritegu,» tuletas Ginter meelde. «Lisaks on juhatuse liikme vastu võimalik minna isikliku kahjunõudega teatud tingimustel,» jätkas ta. «Kui tõestada ära, et pankrotiseis oli juba ammu raha oleks saanud rohkem, kui juhatuse liige oleks esitanud pankrotiavalduse õigel ajal, siis võib juhatuse liige isiklikult olla vastutav selle raha eest.» Samuti on võimalik tõestada ettevõtte üleminek või tehingu tagasivõitmine.
«Võimalusi on, kuid nende kasutamine on tavaliselt väga kallis» tõdes Ginter. «Inimesed harilikult teevad pragmaatilise otsuse mitte raisata täiendavalt raha. Asjaga lähevad lõpuni vaid väga pühendatud inimesed. Need, kes oma firma renomee pärast ei taha lubada, et neile jäädakse raha võlgu ning midagi ei juhtu.»
Ministeeriumil vastuseid pole
«Mingil viisil saaks seadusemuudatusega küll võlausaldajate elu lihtsamaks muuta,» möönis Ermel. Missugune see seadusemuudatus võiks olla, seda on Ermeli sõnul aga veel vara öelda. Ta ei saanud ka täpsustada, kas ministeeriumiga on võimalikku seadusemuudatust arutatud, kuna kindlamad ja ametlikud seisukohad on kujundamata.
Ginter nägi ühe võimalusena, kuidas riik saaks võlausaldajate elu kergemaks teha, riigi õigusabi korras pankrotihalduri määramist. «Kui keegi pahatahtlikult kandib juriidilise isiku varatuks, siis pankrotihaldurile peab praegu maksma võlausaldaja,» selgitas ta. «Kui pankrotipesas pole vara, siis peaks olema vähemalt mingi minimaalne finantseerimine riigi õigusabi korras pankrotihalduritele. Sel juhul nad hakkaks otsima neid endisi juhatuse liikmeid, [kes võivad olla varasid kantinud].» Teise lahendusena nägi Ginter seda, et selliseid pankrotte adiministreeriks üldse riik. Veel saaks riik võlausaldajaid aidata tsiviilnõuete esitamisel tasumisele kuuluvaid riigilõive alandades.
Justiitsministeerium teemat kommenteerima ei soostunud. «Antud teema puhul on tegemist keerulise õigusliku valdkonnaga, kus üldistavaid vastuseid anda ei saa, kuna igal juhul sõltub kõik konkreetsest juhtumist ja selle asjaoludest,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
«Mul kindel usk puudub, [et tuleb seadusemuudatus],» lausus Kraas. «Erakondade rahastajad on sageli eraettevõtjad. Nad võivad esitada erakonnale ultimaatumi - kui tahate pappi saada, siis praegu seda seadusemuutmist ei algata.»
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)