Sirje Niitra: hiidlased saavad Muhumaa

Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

See pole mingi hiidlaste ja saarlaste omavaheline nali, vaid täna saab Hiiumaa liinile tulev uus praamlaev tõepoolest Norras endale nimeks Muhumaa.

Miks nii? Miks ei võinud uus praam kanda nime Hiiumaa? Seda enam, et sellenimeline alus sõitis Hiiumaa ja mandri vahel aastaid, kuni Saaremaa Laevakompanii (SLK) selle 2008. aastal vanarauaks andis.

Mine võta kinni, on see omamoodi uue laeva vastu häält tõstnud hiidlaste mahasurumine või oligi algselt plaanis esimene uus praam mandri ja Muhumaa vahet sõitma panna.

Olgu nimega kuidas on, ega see kedagi riku. Aga uue laeva tulekuga seoses on hiidlastel hulk kahtlusi, mida pole seni suutnud kummutada ei SLK ega selle tütarfirma Väinamere Liinid juhtide hoolikalt sepitsetud PR-teated.

Kui 2006. aastal majandusministeerium laevafirma omaniku Vjatšeslav Leedoga Rohuküla-Heltermaa liinile uue laeva tellimiseks lepingu sõlmis, oli juttu, et see ehitatakse Hiiumaa kanalisse sobivaks.

Ometi otsitakse nüüd raha kanali süvendamiseks. Vastrenoveeritud Heltermaa sadamas alustati aga uue laeva tulekuks ümberehitusi, mis tipnesid suure külmaga telkide varjus maa sulatamisega.

Selle aasta külm talv on hiidlaste elu põrguks muutnud. Vanemad hiidlased teavad aga öelda, et tegu pole erakordsete ilmaoludega. Ka varem on veeseis selline olnud, aga varem pole laevad nii pikalt seisnud.

«Sõitke Saaremaa kaudu!» soovitavad saar­lastest laevafirma juhid. Tore soovitus ettevõtjale, kel kulub niiviisi mandrile pääsemiseks poole rohkem aega ja kütust.

Kui Hiiumaad Saaremaaga ühendav laevatee on mõeldud turistidele, siis Heltermaa-Rohuküla liini võib nimetada eluteeks, millega ei tohi mängida, kui tahame, et elu saarel edasi läheks.

Väinamere Liinide juhi Urmas Treieli põhjendus, miks ei toodud varakult Hiiumaa liinile Harilaiu kõrvale teist sama sobilikku laeva Kõrgelaid, ei kannata kriitikat.

Võhikulegi on selge, et kui vastamisi oleks hakanud sõitma kaks praami, siis keskel kokku saades oleks ülejäänud pool teest olnud kergemini sõidetav.

Lepingu järgi pidanuks uus praam Hiiumaa ja mandri vahet sõitma möödunud aasta novembrist. Kas keegi selle viivituse ja hiidlaste lisakulude eest ka vastutab?

Hiidlased on seda meelt, et tegelikult oleks neile vaja olnud ühe suure asemele kaks väiksemat laeva, mis oleks võtnud peale küll vähem sõidukeid, kuid oleks sõitnud iga kahe tunni tagant ja mille süvis poleks takistanud sõitu ka madala veega.

Need laevad võinuks kuuluda riigile, mitte aga erafirmale, kes lähtub liikluse korraldamisel ainult oma ärihuvidest.