/nginx/o/2007/09/26/4391t1h5db9.jpg)
Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.
Kultuurpäevalillest saaks tulevikus kütust toota
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste arvates võiks projekti üheks tulemuseks olla kultuurpäevalille ja Texases kasvava metsiku päevalilleliigi hübriid, millel oleksid maitsvad seemned ja jämedad varred täis suhkrut, mida saaks muuta etanooliks, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal
.
Metsik päevalilleliik on põuale vastupidav ning tema tugevad varred võivad kasvada kuni viie meetri kõrguseks ja kümne sentimeetri paksuseks, kirjutas Physorg.
«Kuna tegemist on kultuurpäevalille lähima sugulasega, peaks mõnede tunnuste ülekandmine olema küllalt lihtne,» ütles projekti juhtiv Briti Columbia ülikooli botaanikaprofessor Loren Rieseberg. Projekti rahastavad Kanada, USA ja Prantsusmaa valitsused.
Eesmärgiks on kindlaks määrata põllumajanduslikult oluliste tunnuste eest vastutavad geenid, näiteks seemne õlisisaldust, õitsemisaega, põuatundlikust ja kahjuritundlikkust määravad geenid.
Teadlased loodavad, et nelja aasta jooksul suudetakse välja töötada alus sordiaretusprogrammile, mis põhineks taime geenide mõistmisel ja vähendaks seega oluliselt hübriidide aretamisele kuluvat aega.
Päevalillede kasvatamine on suur äri, millega iga aasta teenitakse ligi 14 miljardit dollarit. Eelkõige kasutatakse päevalilli küpsetusõli tootmiseks, kuid seemneid võib leida ka maiustustes ja teistes toodetes.