Ragn-Sellsi ja Veolia tüli päädis avaldusega prokuratuuris

Torma prügila on Eestis suuruselt teine. Foto: Margus Ansu

Riigi kahe suurema jäätmekäitlusfirma heitlus prügi pärast lõppes sellega, et Veolia juht viis riigiprokuratuuri avalduse, milles palub uurida Torma prügila kasutusvalduse lepingut.

Jõgeva ja Mustvee vahele jääb Torma vald, kus asub üks haisev objekt – euronõuetele vastav prügila. Torma prügila on suuruselt Eestis teine, võttes aastas vastu 70 000 tonni jäätmeid. Nii jäätmete maht kui ka prügila valdamisest tulenev konkurentsieelis on teinud selle prügifirmade jaoks ihaldusväärseks.

Pool Torma prügilat haldavast OÜ Amestopist on Ragn-Sellsi oma. Firma haldab seda rendilepinguga 2013. aastani. Lisaks on firma sõlminud Torma vallavalitsusega kasutus­õiguse lepingu 49 aastaks.

Veolia keskkonnateenuste juht Argo Luude märkis, et Torma prügila ümber toimuv on viimase aja suuremaid sobinguid jäätmekäitluses.

«Kui ma loen lepinguid, siis on kaks võimalust: kas vallavalitsus mängib Amestopiga kokku või on tegu erakordse lihtsameelsusega,» lausus Luude.

Veolia juba peab Tartu ringkonnakohtus vaidlust Torma vallaga selle üle, et prügila haldamiseks ei korraldatud konkurssi. Nüüd on pinnuks silmas kasutusõiguse leping Amestopi ja vallavalitsuse vahel.

«Amestopi leping on ühe erafirma märg unenägu,» lausus Luude. «Lepinguga mängis vallavalitsus erafirmale kätte võimaluse teenida kümme miljonit krooni kasumit aastas.»

Torma vallavanem Riina Kull sõnas, et 49 aastaks sõlmitud kasutusõiguse leping on võrdne rendilepinguga. Kahtlusi süvendab aga asjaolu, et pool Amestopist kuulub Toomas Orumaale, kes veel hiljuti oli Kulli juhitud vallavalitsuse liige.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg on kindel, et prügila käitaja ja Torma vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingud on korrektsed. Selle kasuks räägib ka Tartu halduskohtu otsus.

Remmelg märkis, et kui Torma prügila haldamiseks aastate eest konkurss välja kuulutati, peeti seda prügilaprojekti sedavõrd mõttetuks ja väikseks, et keegi ei soovinud osaleda. Huvi tundis vaid Amestop, kellega vald ka lepingu sõlmis.

Aga et Ragn-Sells nägi tema kinnitusel Tormas potentsiaali, omandati ettevõttes 50-protsendine osalus. Kuna samal ajal ei läinud mitu suuremat prügilaprojekti loodetud kujul käima, hakkas Torma prügila osatähtsus kasvama.

See ei meeldinud Remmelga kinnitusel aga Veoliale, kes nõudis Amestopiga sõlmitud lepingute tühistamist.