Ligi usub Eesti liitumisse euroalaga
28. jaanuar 2010, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas täna ajakirjanikele, et usub Eesti liitumisse eurotsooniga tuleva aasta algul.
«Meil on kindel usk, et Maastrichti kriteeriumid õnnestub täita varuga,» lausus Ligi. «Veendumus saabub 26. märtsil.»
26. märtsil avaldab statistikaamet valitsussektori mulluse defitsiidi.
«Millal siis veel liituda kui mitte praegu,» kostis Ligi vastuseks Soome ajakirjaniku küsimusele, miks Eesti tahab liituda ajal, kui järjest enam räägitakse euro nõrgenemisest.
«Meil ei ole kaotada midagi, meil on ainult võita,» lausus Ligi euroga liitumise kohta. «Väike võit on vahetuskulu, suur võit riigi usaldusväärsus.»
Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud uuendatud konvergentsiprogrammi kohaselt on Eesti valmis euro kasutusele võtma 2011. aasta alguses. Programmi aluseks oleva majandusprognoosi järgi peatub sel aastal majanduslangus ning inflatsioon jääb 0,4 protsendi tasemele.
Ligi sõnul täidab Eesti tänase seisuga kõik eurole ülemineku kriteeriumid. Hinnanguid selle aasta majanduskasvule on parandanud Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu ootused, siseturu kindlustunde paranemine ja euro kasutuselevõtu võimalus. 2010. aastal majanduslangus peatub ning 2011. aastal on oodata juba majanduskasvu taastumist 3,3 protsendi tasemele.
2010. aastal märgatavat hinnatõusu oodata pole, tarbijahindade kasv jääb umbes 0,4 protsendi tasemele. Lähiaastate hinnatõus jääb 1-2 protsendi vahele.
Valitsussektori eelarve defitsiit jääb 2009. aastal eeldatavasti 2,6 protsendi ning 2010. aastal 2,2 protsendi tasemele. Täpne hinnang möödunud aasta valitsussektori eelarvepositsioonile ja võlale avalikustab statistikaamet 26. märtsil.
«Ka väikese defitsiidiga tohime leppida ainult lühikest aega, seepärast soovime 2013. aastaks jõuda kogu valitsussektoriga taas ülejääki. Selleks on vaja majanduskasvu kõrval ka kindlat kulude kontrolli ja struktuurseid muudatusi,» lisas Jürgen Ligi.
Konvergentsiprogrammi eesmärk on hinnata euroalasse mittekuuluva riigi valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsi kriteeriumite täitmisel ning üleminekul ühisrahale. Euroopa Komisjon ja Nõukogu hindavad liikmesriikide programme veebruaris-aprillis, hindamise tulemusel valmiv raport avalikustatakse mais.