/nginx/o/2010/01/28/303148t1h6445.jpg)
Rahandusministeeriumi teatel oli eelmise aasta lõpu seisuga riigi stabiliseerimisreservi turuväärtus 4,7 miljardit krooni, aastaga kahanes reserv 2,5 miljardi krooni võrra.
Stabiliseerimisreserv kahanes 2,5 miljardi krooni võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reservi kahanemine oli ministeeriumi teatel tingitud otsusest võtta pool (3,5 miljardit krooni) stabiliseerimisreservist kasutusele. Ilma selle otsuseta oleks reservi maht turuväärtuses suurenenud miljardi krooni võrra.
Riigieelarve seaduse alusel laekus 2009. aastal reservi 810,8 miljonit krooni. Reservi realiseeritud kasum 2009. aasta detsembri lõpu seisuga moodustab 446,2 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 106,9 miljonit krooni.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus.
Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine. Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (82,3 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (13,2 protsenti).
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (30,4 protsenti), Hollandi (17,5 protsenti), Soome (16,3 protsenti) valitsuste võlakirjad.
Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 89,9 protsenti ja hoiused 10,1 protsenti. Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni.
Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.