Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Parts: muret teeb hoiak, et riigikogu ei huvita uued töökohad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. . Foto: Peeter Langovits.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidas murettekitavaks riigikogus valitsenud hoiakut, et «meid ei huvita uued töökohad», viidates vaidlusele, kas riik peaks doteerima hakkepuidust elektrienergia tootmist.

Reformierakondlane Tõnis Kõiv rõhutas ETV saates «Foorum», et riigikogu peab saama asju rahulikult arutada ning milleks peab otsuseid energeetikavaldkonnas langetama kiirustades.

Kõiv leidis, et Eesti energiaportfelli sisu üle peaks saama otsustada riigikogu ja valitsus, mitte aga Eesti Energia.

«Parlamendis vastu võetud kehtivas energeetika arengukavas on ette nähtud kaks uut põlevkivienergiaplokki,» selgitas Parts.

Roheliste esindaja Valdur Lahtvee jäi arvamusele, et alterntiivid põlevkivienergiale peaks paika panema turg. «Oleme siiani põlevkivienergeetikat kaitsnud, samas on tootmise mõttes põlevkivienergia üks kahjulikumaid üldse ning sobib kõige vähem kokku Euroopa Liidu kliimaseisukohtadega.»

«Tuule-energia on samas kõige kahjulikum keskkonnale ja majanduslikult,» ütles keskerakondlane Lembit Kaljuvee.

«Kahe põlevkivikatla rajamise otsus on eelkõige julgeolekupoliitiline otsus,» kinnitas majandusminister Parts.

«Me ei tohi energeetikat siduda 40-50 aastaks põlevkivi külge. Olgu see põlevkivi pigem fossiilse ressursina alles tuleviku tarbeks ja just julgeolekupoliitilises mõttes,» leidis Lahtvee.

«Kodutarbijate ja väikeettevõtjate jaoks jääb elektrienergia hind esialgu niikuinii fikseerituks ja konkurentsiameti kontrolli alla, seda kuni 2013. aastani,» meenutas majandusminister elektrituru avanemisega seotud hinnamuutustest rääkides.

Lahtvee leidis, et kui turg avanenuks kohe 100-protsendiliselt, siis langeks elektrihind kindlasti. «Nüüd, kus see avaneb esialgu vaid kolmandiku ulatuses, siis arvan, et hind ei tõuse,» uskus Lahtvee.

Saate küsimusele, kas elektrituru avamine on Eestile kasulik, vastas jaatavalt 42,2 protsenti ja eitavalt 57,8 protsenti helistajatest.

Tagasi üles