Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidas murettekitavaks riigikogus valitsenud hoiakut, et «meid ei huvita uued töökohad», viidates vaidlusele, kas riik peaks doteerima hakkepuidust elektrienergia tootmist.
Parts: muret teeb hoiak, et riigikogu ei huvita uued töökohad
Reformierakondlane Tõnis Kõiv rõhutas ETV saates «Foorum», et riigikogu peab saama asju rahulikult arutada ning milleks peab otsuseid energeetikavaldkonnas langetama kiirustades.
Kõiv leidis, et Eesti energiaportfelli sisu üle peaks saama otsustada riigikogu ja valitsus, mitte aga Eesti Energia.
«Parlamendis vastu võetud kehtivas energeetika arengukavas on ette nähtud kaks uut põlevkivienergiaplokki,» selgitas Parts.
Roheliste esindaja Valdur Lahtvee jäi arvamusele, et alterntiivid põlevkivienergiale peaks paika panema turg. «Oleme siiani põlevkivienergeetikat kaitsnud, samas on tootmise mõttes põlevkivienergia üks kahjulikumaid üldse ning sobib kõige vähem kokku Euroopa Liidu kliimaseisukohtadega.»
«Tuule-energia on samas kõige kahjulikum keskkonnale ja majanduslikult,» ütles keskerakondlane Lembit Kaljuvee.
«Kahe põlevkivikatla rajamise otsus on eelkõige julgeolekupoliitiline otsus,» kinnitas majandusminister Parts.
«Me ei tohi energeetikat siduda 40-50 aastaks põlevkivi külge. Olgu see põlevkivi pigem fossiilse ressursina alles tuleviku tarbeks ja just julgeolekupoliitilises mõttes,» leidis Lahtvee.
«Kodutarbijate ja väikeettevõtjate jaoks jääb elektrienergia hind esialgu niikuinii fikseerituks ja konkurentsiameti kontrolli alla, seda kuni 2013. aastani,» meenutas majandusminister elektrituru avanemisega seotud hinnamuutustest rääkides.
Lahtvee leidis, et kui turg avanenuks kohe 100-protsendiliselt, siis langeks elektrihind kindlasti. «Nüüd, kus see avaneb esialgu vaid kolmandiku ulatuses, siis arvan, et hind ei tõuse,» uskus Lahtvee.
Saate küsimusele, kas elektrituru avamine on Eestile kasulik, vastas jaatavalt 42,2 protsenti ja eitavalt 57,8 protsenti helistajatest.