/nginx/o/2009/04/19/165489t1h9327.jpg)
Liisinguauto tagastamisega probleemidesse sattunud IT-firma juht Mikk Orglaan soovitab inimestel auto soetamisel tõsiselt uurida sõlmitavat liisingulepingut ja kaaluda liisimist, et vältida hilisemaid probleeme.
Nördinud klient soovitab auto liisimist tõsiselt kaaluda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Orglaan soetas 2004. aastal Silberautolt Swedbanki liisingu abil viis aastat vana mahtuniversaali Chrysler Voyager toonase hinnaga 270 000 krooni, kuid selle tagastamisel mullu kevadel keeldus Silberauto auto tagasivõtmisest väitega, et auto on liiga «romu», vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Orglaane hinnangul esitas Silberauto talle auto tagasivõtmisel põhjendamatult suured remondiarved ning ta keeldus neid tasumast.
«Pealtnägija» märkis, et paljuski Orglaane juhtumi najal lõi autode müügi- ja teenindusettevõtete liit (AMTEL) mullu suvel spetsiaalse juhendi autode loomuliku ja ebaloomuliku kulumise kohta.
«Iga liisingulepingu sõlmija peaks endalt täna küsima seda küsimust, kelle käest ta tegelikult ostab auto ja kas ta tegelikult sellest autost hiljem lahti saab? Märksa odavam on osta odavam auto ja kui ta ära laguneb viid selle Emexisse,» nentis Orglaan.
Orglaan märkis omast kogemusest, et liisingufirmat on võimatu võita. «Ma olen üksik loll, kes vastu hakkab,» tõdes Orglaan.
Orglaane väitel nõudis Silberauto telefonitsi algselt remondi eest 150 000 krooni ning iga hilisema kõnega nõutav summa vähenes, kuni lõpuks kujunes nõutav summa 41 000 krooni suuruseks.
«Kirja teel saatsid nad hoopis teised kalkulatsioonid ja enne seda jõudsid nad veel telefoni teel pakkuda arveks 75 tuhandet või midagi selles suurusjärgus,» ütles Orglaan.
Vaidlus jõudis lõpuks selleni, et remondiarve tasus Silberautole lõpuks pank, kes omakorda nõuab raha tagasi Orglaanelt. Lõpliku arve järgi vahetati autol näiteks tihendid, voolik, piduriketas, rooliots ja roolilatt, kuid Orglaane sõnul ongi tegemist auto normaalse kulumisega, mistõttu ta arvet ei maksa.
Silberauto ja Swedbank ütlevad, et klient ei räägi päris tõtt. Nii olla mees ise oma autot halvasti kohelnud ja pärast viieaastast kasutamist toonud tagasi roostese rappehunniku.
«Vaatamata autoregistri poolt kehtivale ülevaatusele oli tegelikult sõiduki seisukord üsnagi kehv. Võis leida piisavalt nii tehnilisi kui visuaalseid defekte. Auto nägi ikka päris rape välja,» ütles AS Silberauto teenindusjuht Tauno Strus.
Ka Swedbanki osakonnajuhataja Sven Jürgenson kinnitas, et autol olid tagastamisel märkimisväärsed puudused.
Strus märkis, et puudused, mis ilmnesid autol mullu kevadel olid Orglaane enda väitel tegelikult sellel autol juba selle müügihetkel viis aastat tagasi. «Seda on tagantjärele aga väga raske tõestada, sest neid puudusi ei ole fikseeritud kuskil,» tõdes Strus.
Kuna pooled ei ole kokkuleppele jõudnud, siis lahendavad probleemi edasi mõlema poole juristid. Samas on Silberauto sama auto juba järgmisele kliendile müünud ning kes on juhuslikult Orglaane tuttav. Uus omanik on autoga käinud juba ka remondis ning remontinud just neid osi, mida Silberauto väitis olevat remontinud.