/nginx/o/2008/07/20/58515t1hda35.jpg)
Keskküttesüsteemist lahkumine ei anna kortermaja üksikule korterile otsest ega kaudset kokkuhoidu, näitab küttesüsteemide müüja Küttemaailm analüüs.
Keskküttevõrgust lahkumine ei anna kokkuhoidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja üldisest keskküttesüsteemist lahkumine ja oma isikliku katla või elektriradiaatorite paigaldamine on kaugkütteseadusega vastuolus, kuid ei paku ka korteriomanikule leevendust järjest kerkivatele küttehindade vastu.
Küttemaailma juhatuse esimehe Frank Õimi sõnul on ainus tõhus lahendus järjest kasvavate küttehindadega toimetulemiseks kortermajades nende soojustuse ja küttesüsteemi terviklik kaasajastamine.
«Ühistu peab jõudma investeeringu osas üksmeelele ja tegema maja korda nii, et soojuse tarbimine oleks nii väike kui vähegi võimalik,» rääkis Õim.
Õim tõi näiteks möödunud kümnendi alguse, mil eriti Ida-Virumaal oli populaarne elektriküttele üleminek ja küttesüsteemist korterite kaupa eraldumine. Eraldujad kaotasid, sest viimased 10 aastat olnud kaugküte odavam kui elekter.
«Kõige rohkem kaotas aga korteriühistu, kus tehnosüsteemid parandamatult ära rikuti, mis kahjustas elukeskkonda ja vähendas ka kinnisvara väärtust selles hoones,» lausus Õim.
Küttemaailma juhi sõnul on soojustamise kõrval hädavajalik hoonesse veel puuduva soojussõlme paigaldamine või olemasoleva sõlme kaasajastamine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja radiaatorite varustamine termostaatidega, mis võimaldavad reguleerida toatemperatuuri igas ruumis.
Mõõturid ja päikeseenergia
«Mõistlik on jõuda ka individuaalse küttekulude jaotuseni, mis tagab, et iga inimene saab oma tarbimise mahtu soovi korral vähendada ja seeläbi väheneb ka kogu maja soojustarve,» märkis Õim.
Lisaks võib kaaluda tugikütteseadmete paigaldamist majale nagu soojuspumbad ja päikeseküttekollektorid, mis vähendaksid soojatarvet.
«Päikeseküttekollektorid Eesti tingimustes kõrge temperatuurilise küttevee tootmiseks tänaste hindade juures veel hästi ära ei tasu, kuid sooja nö. kraanivett toodavad need piisava intensiivsusega ja on seetõttu ka Põhjamaades tänapäeval väga levinud,» märkis Õim.
Sooja kraanivee osa korteriühistu soojusenergia aastasest kogutarbest võib aga küündida 40 protsendini, seega annab kokkuhoid siin arvestatava säästu. Näiteks suudab üks standarditele vastav päiksekollektor toota Eestis keskmiselt 150 kuni 250 kWh sooja tarbevett kuus.