Pristise lepingud võivad olla seadusevastased

Pristise omanik Indrek Sepp. Foto: Karli Saul

Kuigi turvafirma Pristis kinnitab, et nad ei piira oma koostööpartnerite tegevust ja klientide otsustamisvabadust, näitab firma pakutud leping hoopis vastupidist.

Pristis üritas hiljuti pakkuda ühele konkurendile koostöölepingut, mille 4. punkt alapealkirjaga «Konkurents ja konfidentsiaalsus» on selgelt vastuolus sellega, mida firma avalikult tunnistab.

Pristise omanik Indrek Sepp ja juht Andres Kiil on korduvalt öelnud, et firma ei tee oma klientidele takistusi, kui need soovivad teenusepakkujat vahetada ning Pristisega koostööd tegeva allhankija juurde üle minna. Postimehe valduses olevast lepingu väljavõttest selgub aga midagi muud.

Eelmainitud punktis on selgelt kirjas, et «lepingu osapooltel ei ole kirjaliku nõusolekuta õigust sõlmida turvateenuse lepinguid nendega, kellega ühel lepingupoolel on eelnevalt leping sõlmitud». Inimkeeles: kui üks osapool luba ei anna, ei saa klient allhankija juurde üle minna.

Riigiprokurör Triin Bergmanni sõnul võib siin olla tegemist seaduserikkumisega. «Tegemist võib olla konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 3 vastuolus oleva konkurentsi kahjustava tingimusega, mis otseselt kahjustab klientide ja tarbijate huve,» märkis ta. Kindlalt prokurör seda öelda ei saa, kuid möödunud nädalal Pristise lepingute uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse käigus loodetakse vastus leida.

Pristise juht Andres Kiil ei tahtnud Postimehele nimetatud lepingupunkti olemasolu kommenteerida, viidates lepingute konfidentsiaalsusele. «Kui klient peaks ise soovi avaldama leping lõpetada ja/või partnerit vahetada, siis selgitame alati, mis põhjusel klient soovib lepingut lõpetada,» kirjutas ta vastuseks e-kirjas.

«Kliendisuhte säilitamise nimel proovime võimalusel kõrvaldada need põhjused, et nad siiski jääks meie kliendiks,» jätkas Kiil. «Kui klient jääb endale kindlaks, ei tee me kellelegi mingeid takistusi sõlmida ükskõik milliste isikute vahel mis tahes lepinguid.» Ka firma omanik Indrek Sepp kinnitas, et mingit keeldu ja piiramist ei eksisteeri.

Eesti Turvaettevõtete Liidu juht Kaupo Kuusik märkis, et igasugused ebaseaduslikud kokkulepped on taunimisväärsed, kuid kas praegune juhtum seda on, ei julgenud ta väita. «Millised seadused reguleerivad alltöövõttu, sellele peaksid andma hinnangu juristid,» sõnas ta.

Kuusiku sõnul on loomulik, et kui ettevõtted usaldavad teistele firmadele infot, tahavad nad seda kaitsta. «Praegu ei ole ka kummalgi firmal turuosa, mis tagaks liidripositsiooni ning mis suudaks turgu mõjutada,» lisas Kuusik.

«Vaadates Postimehe tsiteeritud lõiku, on mul väga kahju, et Eestis tegutseb ettevõtteid, kes sõlmivad turukaitseleppeid ega hooli ausatest äritavadest,» kommenteeris G4Si juht Andrus Ossip. Ta lisas, et on piinlik, kui turvavaldkonnas tegutseb ettevõtteid, kes kujutavad ette, et neil on õigus kliendid sunnismaiseks teha.