Masu ja sorteerimine vähendasid prügi hulka veerandi jagu

Foto: SCANPIX

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu andmetel vähenesid 2009. aastal prügilatesse ladestatud jäätmekogused aastatagusega võrreldes 26 protsenti - kokku ladestati mullu 290 tonni jäätmeid, millest segaolmejäätmed moodustasid 250 000 tonni.

2008. aastal olid vastavad kogused 396 000 ja 333 000 tonni. Jäätmekäitlejate liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on ladestatud jäätmete vähenemise taga ühelt poolt majanduslangus - inimesed ostavad vähem, mitmed ettevõtted on tootmise peatanud -, teiselt poolt aga prügi sorteerimine ja jäätmekäitlusettevõtete pakutavad lahendused.

«Meil on võimalik pakendeid rohelise kotiga ära anda ja inimesele on asi lihtsaks tehtud - see on ju ainult tervitatav,» ütles Rüütelmann.

Liidu tegevjuht ei välistanud, et prügi viiakse endiselt ka metsa alla, kuid arvas, et kindlasti ei tohiks praegu asi olla selles, et metsa alla on hakatud prügi varasemast rohkem vedama.

«On inimesi, kes on seda eluaeg teinud - ma olen ise peale sattunud, kui vana sõiduauto rondiga veetakse metsa midagi, mille tegelikult võiks hoopis tasuta jäätmejaama viia. See on mõtlemise küsimuse pigem,» arvas Rüütelmann.

Prügi metsa alla vedamine võtab tema sõnul samamoodi bensiini kui see, kui võtta sama prügikott ja viia see kas jäätmejaama või prügilasse.

Kuigi majanduse ülesmäge mineku korral võiks eeldada, et ka mõttetult soetatud väikepakendeid ja muud sellist prügi hakkab taas rohkem tekkima, arvas Rüütelmann, et inimeste mõtteviis on juba muutumas.

«Kui majandus hakkab paranema, jäätmeteke kindlasti suureneb, aga samas on inimeste teadlikkus vahepeal tõusnud ja jäätmekäitlusettevõtted üritavad inimestele tulla võimalikult lähedale, et jäätmeid saaks liigiti ära anda,» rääkis ta. Nii on Rüütelmann veendunud, et ka majanduse paranemise puhul ladestatava prügi hulk pigem väheneb.

Taaskasutus

Taaskasutusse suunati eelmisel aastal 63 000 tonni prügilatesse jõudnud jäätmetest ning mehaanilis-bioloogilisse töötlemisse (MBT) üle 20 000 tonni segaolmejäätmeid.

Nii Rüütelmanni kui ka jäätmekäitlejate liidu juhatuse esimehe Aivar Lõhmuse sõnul peab jäätmete taaskasutus veel siiski suurenema. Liitu kuuluvatel jäätmekäitlusettevõtetel on tema sõnul lähiajal plaanis käivitada uued suuremahulised projektid ning hakata järjest suuremas mahus jäätmeid mehaanilis-bioloogiliselt töötlema ja jäätmekütust tootma.

2008. aasta oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks ELi jäätmete raamdirektiivi, milles on sätestatud, et aastaks 2020 tuleb 50 protsenti olmejäätmetes sisalduvast klaasist, paberist, metallist ja plastist korduskasutada või võtta materjalina ringlusse. Liikmesriigid, sealhulgas Eesti, peavad direktiivi üle võtma tänavu 12. detsembriks.

Lisaks ei tohi alates selle aasta 16. juulist prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla üle 45 massiprotsendi biolagunevaid jäätmeid. Alates 16.07.2013 ei tohi see protsent ületada 30 ja alates 16.07.2020 on piirang 20 protsenti.

«Nii näiteks plaanib Ragn-Sells AS hakata tootma segaolmejäätmetest jäätmekütust (RDF), Veolia Keskkonnateenused AS koostöös Tallinna Prügila AS hakkab segaolmejäätmetest mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel tootma jäätmekütust, Eesti Energia AS plaanib välja ehitada Irus jäätmepõletustehase,» tõi ta näiteks.

Aivar Lõhmuse sõnul käivitusid möödunud aastal mitmed taaskasutuslahendused. «Eelmisel aastal alustas Kunda Nordic Tsement AS jäätmekütuse põletamist ning EcoCleaner OÜ arendab jäätmete mehaanilis-bioloogilist töötlemist Sillamäel. Samuti toodavad mitmed jäätmekäitlusettevõtted juba praegu liigiti kogutud biolagunevatest jäätmetest komposti,» lisas Lõhmus.