Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Külm ilm toob torusulatajatele tööd ja leiba

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toru24 juhataja Ivo Lepik sulatustöödel.
Toru24 juhataja Ivo Lepik sulatustöödel. Foto: Mihkel Maripuu

Veetorude jäätumise mure on tänavu eriti terav ning torude lahtisulatajatel käed-jalad tööd täis. Kindlat leiba pakuvad neile puumajad ja ka paljud uusehitised.



«Olime viis ööpäeva veeta,» kurdab Tallinnas Kalamajas Soo tänaval elav pensionär Aleksandr Manašenkov nagu paljud teisedki puumajade elanikud. «Igal aastal on ikka ühtemoodi.»

Piisas sellest, et mehel ununes ühel päeval vesi kraanist nirisema jätta, ning tagajärg ei lasknud end paarikümne miinuskraadi juures kaua oodata.

«Kui ma helistasin laupäeval ühte kohta, siis öeldi, et heal juhul esmaspäeva õhtul jõuavad, kuid võib ka veel kauem minna,» räägib sama maja elanik Berit Sõrm, kelle korterist kadus vesi, kui termomeeter näitas öösel –27 kraadi. Naisele tulid veega varustamisel abiks naabrid ning duši all sai seni käidud sõbranna juures.

See Soo tänava maja kelder, kust veetorud jooksevad, on oma sätendavate kiviseintega tõesti sama külm kui väljas. Jäist olukorda leevendama tulnud torumehed katsuvad veetorusid ning kerge painutusega kaasnev krigin paljastab esimese ummistuskoha. Ei midagi uut, järgneb torumehe rutiin.

Pikad tööpäevad


«Eile öösel kaheni, üleeile poole neljani,» kirjeldab Toru 24 juhataja Ivo Lepik ettevõtte spetsialistide tööpäevi ning asub spetsiaalse fööniga toru sisu taas veeks sulatama. Võtteid on mitmeid, kuid see on esialgu kõige mõistlikum.

«Murelapseks on puumajad ja uued majad,» lausub Lepik. Nimelt on sageli torud jäetud piisavalt soojustamata, uutes majades töö lihtsalt lohakalt tehtud. Viimaste puhul pole harv juhtum, kui öeldakse, et toru pani salapärane tuttava tuttava tuttav ehk keegi asjatundmatu võõras projekti järgimata. Näiteks lõhud seina, et projekti järgi torule ligi pääseda, kuid seina sees pole midagi.

Juhtuvat ka nii, et teise korruse elanikel pole vett, kuna alumises korteris ei ela kedagi sees ja seal on torud läbi külmunud. «Kütta tuleb,» lausub Lepik.

Föön teeb oma töö ning jää annab järele, kuid sest ei piisa. Vesi naaseb üksnes tualettruumi, mistõttu tuleb järgmiste, metallist torude jaoks kasutada trafot. See soojendab elektri mõjul 5–12 minutiga, olenevalt sellest, kui oksüdeerunud on torud. Veel võib soojendada auruga. Siis tuleb torusse lükata pikk kõrs, mille kaudu pääseb aur jääd sulatama.

«Toru 24 kuuleb,» kõlab juba viiendat korda. Mitme tunni jooksul helistavad hädas inimesed iga 10–15 minuti järel. Lepik tunnistab, et praegugi on neil paarkümmend inimest järjekorras. «Kui jõuame, tuleme täna, kui ei jõua, siis homme,» saab ta vaid helistajale lubada.

Toru 24 spetsialist Martin Saag märgib, et tööpäevad jäävad 12 tunni piirimaile. «Me võime avarii korral ka öösel kohale minna, aga teeme nii palju, kui jõuame,» lausub ta. Saag nendib, et tavaliselt on inimesed õnnelikud, kui nad kohale jõuavad, ning ootamise pärast sõimata saavad nad harva.

Tunniga töö tehtud


Lepik meenutab juhtumit, kui nad tegid töö ära, naisterahval polnud aga raha neile maksta. «Küll lubas, aga pärast ei võtnud enam telefoni vastu,» räägib Lepik. Toru uuesti jäässe külmutada poleks olnud võimalik või kuigi mõistlik, ent Lepiku sõnul muutub selliste inimeste elu tulevikus raskemaks, sest kui teist korda on häda käes, siis firma end haneks tõmmata ei lasta.

Soo tänava elanikud saavad tunni jooksul vee tagasi. Tund pidavatki olema üldiselt maksimumaeg. See on isegi hea, sest eri teenusepakkujad kasseerivad tunnise töö eest 600–1000 krooni.

Majaelanikud kinnitavad, et jätavad nüüd vee jooksma. Kusjuures krõbedate külmadega ei piisa üksnes vee tilkuma jätmisest. See peab vähemalt nirisema, et oleks rohkem liikumist.

Veel olevat oluline, et kui sooja vett ei tule, st boilerisse tulev vesi on külmunud, ei tasu küttekeha ilmaasjata sees hoida. Ta ei küta midagi ja võib hoopis puruneda.

Mida ette võtta?
•    Üks sagedasemaid veetoru külmumise kohti on toru sisenemiskoht vundamendi juures.
•    Lihtsaim viis vältida veetoru külmumist on jätta veekraan ööseks tilkuma. Samuti võiks talitada päeval, kui tundide viisi kodust ära ollakse.
•    Külmumisprobleemi püsivaks lahendamiseks tuleb veetoru ümber paigutada ja/või soojustada. Hädalahendusena saab lükata veetorru või kinnitada toru peale küttekaabli.
Allikad: sanitaartehnika firmad

Tagasi üles