/nginx/o/2009/04/14/162977t1hd759.jpg)
Goldman Sachs kärpis oma boonustekassa avalikkuse elevuse summutamiseks ajaloolise alampiirini ning andis rohkem raha heategevaks otstarbeks.
Suurpank kärbib boonuseid ja aitab hädalisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii pisikesed, kui nüüd, olid Goldmani boonused viimati aastal 1999, kui pank börsile tuli.
Kompensatsioonikulude kahandamine möödunud aasta viimases kvartalis kergitas Goldmani kasumid analüütikute prognoosidest kõrgemale, vaatamata sellele, et 2009. aasta viimastel nädalatel hoog veidi vaibus. Aasta kokkuvõttes teenis Goldman rekordilised 13,4 miljardit dollarit.
Samas pole sugugi kindel, kas Goldmani vaoshoituse definitsioon langeb kokku president Barack Obama omaga, kes möödunud nädalal pahandas pankurite massiliste kasumite ja ebasündsate boonuste peale ning kuulutas välja 90 miljardi dollarilise maksu riigi abiraha pankadelt kätte saamiseks.
Goldmanil on 32 500 töötajat. Palgad, boonused, soodustused ja muud hüvitised olid aastal 2009 kokku 16,2 miljardit dollarit, mis on 48 protsenti enam, kui eelnenud aastal.
Goldmani hämmastav taastumine on kindlustanud neile Wall Streeti kõige kasumlikuma panga tiitli ja teinud neist ühtlasi poliitikute meelismärklaua. Ja mida kindlameelsemalt Goldman oma boonustekassat kasvatas, seda valjemaks muutus avalikkuse pahameelekisa.
Panga vastus protestilainele oli kärpida kompensatsioonikulude määra 35,8 protsendini netokäibest - mis on 49 protsenti mullusest vähem - ning maksta töötajatele rohkem aktsiates ja vähem sularahas.
«Me katsusime jälgida, et meie poliitika oleks töötajate suhtes õiglane, samas aga vaoshoitud,» ütles Goldmani finantsdirektor David Viniar.
The Financial Times Limited 2010.