Majanduskomisjon jättis miljarditoetused lahtiseks
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
22. jaanuar 2010, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/15/118317t1h5dcc.jpg)
Riigikogu majanduskomisjon arutas elektrituruseaduse miljarditoetusi mitu tundi, kuid otsuseni ei jõudnud.
«Majanduskomisjon tutvus muudatusettepanekutega ega teinud sisulisi otsuseid. Otsused tehakse esmaspäevasel koosolekul,» ütles komisjoni esimees Urmas Klaas.
Klaasi sõnul otsustas komisjon eelnõu viia teisele lugemisele tuleval kolmapäeval, ja kui see õnnestub, siis kolmas lugemine teha järgmisel neljapäeval.
Sel kolmapäeval sai seaduseelnõu üle kümne parandusettepaneku. Neist ilmselt tähtsaim on Keskerakonna soov alustada elektribörsiga alles tuleva aasta alguses. Samas on tõenäoliselt nii, et kui riigikogu enamus milleski on kokku leppinud, siis on see elektribörsiga alustamine tänavu aprillis.
Vaidlusi jätkub aga samas eelnõus olevate toetuste ümber.
Reformierakonna muudatusettepanekute järgi jääks Eesti Energia ilma suuremast osast hakkpuiduga põlevkivikatelde kütmise toetusest. «Minu arusaamiste järgi soovitakse seda, et dotatsiooni biomassi kütmisel toodetud energiale makstakse ainult siis, kui tegemist on efektiivse koostootmisega,» ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil. «Võiks öelda, et aga maksame igale puuhalule, mis ahju visatakse ja millest elekter tuleb, peale. Aga see tuleb tarbija taskust. Ja jutt käib 200 miljonist kroonist.»
Efektiivne koostootmine tähendab seda, et üheaegselt toodetakse soojust ja elektrit. Eesti Energia Narva jaamade juhi Ilmar Peterseni kinnitusel on aga toasooja müügimaht nii väike, et ainuüksi selleks ei tasu hakkpuitu põlevkivi kõrval ahju ajada.
Kummaliseks muudab asja see, et Narva jaamade hakkpuidu toetuse otsustas riigikogu alles mullu suvel. Siis ei näinud Reformierakond ega rohelised selles probleemi. Ometi on just need erakonnad mõne kuuga meelt muutnud. Ilmselt on oma rolli mänginud Eesti Energia konkurentide veenmistöö.
Teine suurem kaalumiskoht riigikogus on praegu uute põlevkivijaamade ehitamise toetus Eesti Energiale. Esialgu oli juttu kahe elektrijaama ehitusest. Reformierakonna meelest piisab aga ühest.
Kolmas muudatus käib taastuvenergia toetuse maksmise kohta nendele, kes seda toodavad ja ka ise ära tarbivad. Selle toetuse maht pole võrreldav uue põlevkivielektrijaama kuni 12 miljardi kroonise toetusega, aga mõne miljoni toetusraha saab selle eest ometi.