/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2010/01/20/299745t1hbcab.jpg)
Eesti on suutlikkuselt välistoetusi ära kasutada peaaegu Euroopa Liidu meister. Kuid kas see tiitel ikka on positiivne? Võib-olla viitab see sellele, et oleme meistrid raiskamises?
Laura Raus: meistrid raiskamises?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi andis eile mõista, et tema meelest pole Euroopa Liidu toetusi alati otstarbekalt kasutatud. Veelgi hullem, vahel on välistoetused näiteks omavalitsuste probleeme isegi süvendanud. Näiteks tahetakse iga hinna eest euroraha mingiks investeeringuks saada ega mõelda, kas sellega kaasnevaid kulusid tulevikus kanda suudetakse.
Rahandusministeerium kavatseb muuta eurotoetuse taotluste hindamiskriteeriume nii, et need võtaks arvesse ka seda, kas projekt on pikaajaliselt jätkusuutlik. Sellest ei pruugi probleemi kaotamiseks aga piisata. Vaja on ka muutust omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate mõtteviisis. Samuti tuleb varakult teadvustada, et pärast 2012. aastat hakkavad välistoetused vähenema. Siis on lootust, et eurorahast tekkinud rõõmujoovastusele pohmell ei järgne.