Konkurentsiamet kahtleb Tallinna prügikonkursi seaduslikkuses
19. jaanuar 2010, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsusel oli plaan kinkida linnarahva tulusad prügitonnid ühele kahest võistlevast ettevõttest, pärast järelevalveametnike sekkumist jääb see kava ilmselt soiku ja Eesti Energia paneb oma prügijaama püsti.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos märkis, et amet analüüsib Tallinna prügikomisjoni tegevuse seaduslikkust.
«Uurime eeskätt seda, millistest avalikest huvidest lähtuvalt on üldse põhjendatud piirata nende ettevõtjate ringi, kes prügi saada võiksid, ning kui see siiski põhjendatud on, siis kas ja milline konkurss selleks korraldatakse,» märkis Põldroos. «Kui me antud küsimuses otsusele jõuame, siis anname sellest kindlasti teada.»
Pole teada, kas konkurentsiamet uurib ka seda, kas on põhjendatud Tallinna linnavalitsuse varasem koostöölepe Veoliaga. Viimasega kahasse on investeeritud Jõelähtme prügilasse.
Rahvusvahelise haardega kontserni prügila investeeringu tasuvuse tagamiseks lubas linnavalitsus Jõelähtmesse saata igal aastal kindla koguse prügi. Kui prügitonne peaks vähemaks jääma, siis tuleb linnavalitsusel tasuda miljonitesse kroonidesse ulatuv trahv.
Suured lubadused
Kuidas lahendada olukord, kus ehitamisel on suurema osa prügist elektriks moondav prügipõletusjaam ja samas on antud rahvusvahelisele kontsernile lubadus prügi nende prügilasse vedada?
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman lausus, et Iru prügipõletusjaama töölehakkamisel lööb firma Põhja-Eestis prügi äraandmise hinna 20 aastaks lukku.
Iseküsimus on, mis tasemel firma selle lukku lööb, aga tarbijale oleks see suur leevendus järjest kasvavate keskkonnamaksude ajal.
Leppiman märkis, et ilmselt on nende suurim konkurent Veolia loobunud plaanist ehitada Tallinna prügipõletustehas. Viimase äriplaan põhines Jõelähtmel toodetud prügikütuse põletamisel.
Kinnitus sellele väitele jäi Veoliast saamata.
«Praegu ei ole langetatud ühtegi otsust. Oleme teinud Tallinna linnale oma pakkumise, millele pole saanud veel tagasisidet. Jaama ehitamine või ehitamata jätmine sõltub paljuski sellest otsusest,» lausus Veolia keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Eesti Energia nõukogu kinnitas aga enne jõule Iru investeerimisotsuse. Leppimani sõnul lüüakse kopp maasse suvel. Leppimani väitel jätkub Põhja- ja Lääne-Eestis prügi jaamale ka Tallinna linnavalitsuse heakskiiduta.
Eelmise aasta lõpus oli selge, et tallinlaste haisva sodi vastu tunneb elavat huvi kaks firmat – peale Eesti Energia ka Veolia, mis haldab Väo soojuselektrijaama ja Tallinna keskküttefirmat ning ka monopoolset Jõelähtme prügilat. Tallinna linnavalitsus moodustas seepeale komisjoni, mida juhtis aselinnapea Deniss Boroditš.
Boroditš lubas, et 2009. aasta lõpuks on linnavalitsus valinud: kas Veolia jaam Väos või Eesti Energia jaam Irus. Nii Eesti Energia kui ka Veolia puistasid ajakirjanikud üle kiidulauludega oma projektile.
Otsust ei tulnud
Mida eelmise aasta lõpus ei tulnud, oli Boroditši prügikomisjoni otsus. Boroditš ütles eelmisel nädalal e24-le, et komisjon pikendas oma tööd. «Ragn Sells ilmutas prügipõletusjaama vastu huvi,» lausus Boroditš. «Pikendame oma komisjoni tööd, ka konkurentsiamet saatis asja kohta kirja.»
Prügipõletusjaamade äriloogika põhineb keskkonnamaksudel. Iga prügitonni ladestamise eest tuleb tasuda kopsakaid riigimakse. Nii kallines prügitonni ladestamine selle aasta algul 156 kroonilt 188-le.
Aastaks 2015 peaks tasu olema juba 467 krooni. Sellele lisanduvad prügila tegutsemis- ja jäätmete äraveo kulud.