Pakendivaidluse kumbki pool tõlgendab Euroopa Komisjoni seisukohti enda kasuks

Tagastatud pakendid. Foto: Peeter Langovits

Eesti joogipakendite pandisüsteemi ümberkorraldamist taotlev parlamendisaadik Toomas Tõniste ja praegust süsteemi kaitsev keskkonnaministeerium tõlgendavad kumbki Euroopa Komisjoni seisukohti enda kasuks.

IRLi saadik Tõniste, kes on Postimehele öelnud, et praegune pandisüsteem on keskkonnakahjulik ja et seda seisukohta toetab ka Euroopa praktika, saatis ajalehele koopia Euroopa pakendi- ja keskkonnaorganisatsiooni Europen dokumendist joogipakendite poliitika kohta, mis loetleb argumente pandisüsteemi vastu.

Europen on organisatsioon, mis koondab ja esindab pakendi- ning joogitööstuse ja kaubandusfirmade huve, selle liikmed on näiteks Coca-Cola, Heineken, Procter & Gamble, Tetra Pak, Mars, L’Oreal jt.

Europen nimetab pandisüsteemi kõige olulisema vastuargumendina seda, et see sunnib tarbijaid ja tööstust tegelema kahe eraldiseisva jäätmekogumissüsteemiga. «Sageli tähendab see ühe autosõidu asemel kaht. Tulemuseks on suuremad ummikud, suurem kütusekulu ja suurem saastamine.»

Lisaks leiab ettevõtete huve väljendav Europen, et üldise pakendite taaskasutuse süsteemi olemasolu korral on pandipakendid vaid väike osa kogutud pakendeist ning pandisüsteem suunab joogipakendid olemasolevast kogumissüsteemist kõrvale. 85–95 protsenti prügist ei ole seotud jookidega, seega on pandisüsteemil prahitekitamisele vähe mõju.

Need on osa põhjustest, miks Europen on ühekordse kasutusega joogipakendite pandisüsteemide vastu.

Tõniste vahendatud dokument üritab näidata just seda, et pole suurt mõtet pudeleid ja purke eraldi koguda. Organisatsiooni andmetel oli Saksamaal enne pandisüsteemi loomist ringlusse võetud pakendite osakaal 78 protsenti (2002. aastal), uue süsteemiga vähenes see 2006. aastaks 67 protsendile. «Kokkuvõttes kogutakse nüüd vähem pakendeid,» märgib Europen.

Organisatsioon viitab samas dokumendis korduvalt ka Euroopa Komisjonis kujundatud seisukohtadele.

Tõepoolest on olemas Euroopa Komisjonis vastuvõetud teatis nimega «Joogipakendid, pandisüsteemid ja kaupade vaba liikumine». Mullu 9. maist pärinev dokument kinnitab, et liikmesriikidel lubatakse kehtestada kohustuslik pandisüsteem vaid juhul, kui liikmesriigi hinnangul on see keskkonna kaitseks vajalik.

Lisaks loodushoiule on Euroopa Komisjoni hinnangul tarvilik aga arvestada ka kaupade vaba liikumise põhimõttega, et pakendikogumise süsteemist ei saaks ülemääraseid kaubandustõkkeid.

Tõniste on Postimehele kinnitanud, et kui ettevõte pandipakendi süsteemiga liituma ei pea, on võimalik pakendeid mõne muu organisatsiooni kaudu koguda, mis võib olla odavam. Praegune pandisüsteem kogub Tõniste sõnul kogu prügist kokku vaid 5–15 protsenti.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et Europen, millele Tõniste toetab, on üks paljudest lobitöörühmadest, mis Euroopa komisjonile oma seisukohti esitab, ning nende olemasolu mõte ongi selliseid avaldusi teha.

Organisatsiooni dokumendis viidatud komisjoni teatis Eeki hinnangul Eesti pandipakendisüsteemile aga vastu ei kõnele. «Ma ei näe ühtki punkti, mida Eesti oleks rikkunud või mille osas saaks meid õiguslikult kahtluse alla panna,» märkis ta.

Tõniste esitatud argumendid keskenduvad Eeki sõnul hoopis sellele, et pandisüsteem on riigikogulase hinnangul liiga kallis.

Eek lisas, et Eestiga sarnast tüüpi pandipakendisüsteemi kasutab Euroopas juba pikka aega hulk muid riike, milles elab üle saja miljoni inimese.