Uurijad teatasid eile, et Google'i ja teiste Hiinas tegutsevate USA tehnoloogiafirmade arvutiteid tabanud küberrünnakute eesmärgiks oli ka salastatud andmete kättesaamine kaitseasutuste käest.
Google’i ründajad sihtisid ka kaitseasutusi
Ettevõtete arvutitesse poetatud pahavara saatis firmasisest informatsiooni kuuele Taiwani veebiaadressile, kuhu on ka varasemalt USA kaitseasutuste kohta andmeid laekunud.
Kaitseasutuste ründamisel kasutati samu meetodeid, mis läksid käiku Google'i ja ligi kolme tosina kõrgtehnoloogiafirma vastu. Google'i tõi luureprobleemi ka avalikkuse ette ning suunas oma süüdistava sõrme Hiina valitsusele.
«Meie partnerid kaitsetööstusest ütlesid, et neid aadresse on ka varem rünnakuteks kasutatud,» ütles USAs Virginia osariigis baseeruva turvafirma iDefense esindaja Eli Jellenc, kes osasid kannatanuid abistama on palgatud. Tema sõnul peatuvad jäljed praegu küll Taiwanis, kuid põhisüüdlane peitub ilmselt kusagil mujal.
Tema hinnangul võib nüüd kindlalt järeldada, et kogu kampaania eesmärk ei olnud mitte üksnes kõrgtehnoloogilise oskusteabe ja riigisiseste aktivistide tegevuse väljanuhkimine, vaid ka sõjalise informatsiooni hankimine.
Jellenc ja teised uuringusse kaasatud isikud ütlesid, et rünnakus kasutati samaaegselt mitmeid tehnikaid. Microsoft kinnitas, et nende Internet Exploreris oli kasutatud seni avastamata turvaauku, ning lubas selle kinni lappida.
Teiste hulgas tunnistas enda vastu toimepandud rünnakuid turvatarkvara tootja Symantec, kel on Chengdus koos Hiina firmaga Huawei ühine uurimiskeskus, kus töötab üle 1000 nende inimese.
Symanteci väitel uurivad nad asja väga põhjalikult.
Kuuldusi enda vastu toimepandud rünnakutest ei vaidlustanud ka kaitseettevõtete grupp Northrop Grumman ja veebiportaal Yahoo.
Google tõstis vastuseks rünnakutele üles küsimuse Hiina valitsuse suhtumisest intellektuaalomandisse ja veebi tsenseerimisse ning ähvardas pigem Hiina turult ära tulla, kui jätkata otsingutulemuste manipuleerimist.
Üks Hiina juhtivaid propagandaametnikke kinnitas eile riigi vanumatut tahet interneti sisu kontrollida ning ei näidanud mingeid kompromissi märke. USA avaldas Google'ile samas üsna tugevat toetust.
Hiina riikliku informatsiooniameti juht ja kommunistliku partei propagandabüroo aseesimees Wang Chen ütles, et internetimeedia peab täitma oma kohustusi internetiohutuse tagamisel.
Kuigi Wang ei nimetanud Google'it nimepidi, tõlgendati tema väljaütlemisi kui Pekingi esmast reaktsiooni USA internetifirma ähvardusele maalt lahkuda.
Wang avaldas valitsuse veebilehel selgituskirja, milles ütles, et Hiina ees seisavad uued väljakutsed interneti reguleerimisel. «Internetimeedia peab mõistma, et positiivse avaliku uudisvoo ja arvamuse kujundamine on nende tähtis ülesanne,» kirjutas Wang ja väitis: «Hiina on häkkerite ohver ja Hiina on otsustavalt häkkimise vastu.»
«Et tagada internetiohutus, tuleb rahvusvahelisel tasandil tihedat koostööd teha ning kõike hoolikalt koordineerida,» manitses Wang.
Obama administratsiooni nõunik toetas Google'it, andes taaskord märku sellest, et Washingtoni ja Pekingi suhetes on oodata tormilisemat faasi, kui vaid paari nädala tagune pilt näitas.
Üks kõrge USA valitsusametnik kaitses Google'i positsiooni väga jõuliselt ning ütles, et USA toetab ja imetleb Google'i väljaütlemisi saidi tsenseerimise lõpetamise kohta ja kiidab need täielikult heaks.
Ühtlasi väljendas ametnik solidaarsust Google'i kaebuste osas küberrünnakute asjus: «Rünnakute all on kannatanud ka mitmed Ameerika valitsusasutused ja me teame, et paljud neist on lähtunud Hiinast.»
USA kaubanduskoda Hiinas ütles omalt poolt, et nende liikmed on eesolevate projektide suhtes optimistlikult meelestatud, kuid tunnevad samas muret ärialase kirjavahetuse, andmete ja võrgustike turvalisuse pärast.
Google näib seisvat väga kindlana. «Nagu me juba ütlesime, kavatseme me nüüd Hiinale hoopis teist moodi läheneda,» teatas ettevõte ja lisas, et nad on antud küsimuses Hiina ametivõimudega ühendust võtnud.
Google'i asepresident ja juriidilise osakonna juhataja David Drummond ütles raadiointervjuus, et ta loodab läbirääkimistega peatselt alustada.
The Financial Times Limited 2010.