/nginx/o/2009/12/02/275722t1hc5b3.jpg)
Kui rääkida kodusest energiasäästust, siis peamised võimalused selleks on hoone energiatõhususe parandamine, soojuspumpade kasutamine, saunakütmise vähendamine, kirjutab TÜ tehnoloogiainstituudi juht Erik Puura oma keskkonnablogis.
Erik Puura: kuidas igapäevaselt energiat kokku hoida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti on Puura sõnul abi veekeetjas õige koguse vee keetmisest, pesumasinas madalama temperatuuriga režiimi valikust.
Palju on tema sõnul räägitud ka valgustusest, kuigi see moodustab umbes 8 protsenti perekonna elektritarbimisest. «Kuivõrd on kulusid niinimetatud säästupirnide või LED-valgustitega võimalik vähendada, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks kui hoone on talvel kasvõi osaliselt elektriküttel, siis pole külmaperioodil suurt vahet, kas kasutada hõõglampe või säästupirne,» kirjutab Puura.
Edasi arutleb ta, et kuna Eestis tuleb elekter sisuliselt täielikult põlevkivist, siis 500-kroonise arve ja Eesti Energia hinnapaketi Kodu 1 kasutamisel kulutate 340 kWh kuus, mille saamiseks on vaja põletada põlevkivi energiakogusega 4500 MJ.
Selleks kulub 400 kg põlevkivi, tekib umbes 200 kg tuhka ning 400 kg CO2. Kui tonn CO2 hakkab maksma näiteks 400 krooni, siis peaks tulema 500-kroonisele elektriarvele 160 krooni otsa, kui põlevkivi edasi põletame.
Erik Puura märgib samas, et kuidagi imelik on, et kõiki muid mõttetuid asju, mille valmistamisel ja transpordil on kasutatud energiat, pakutakse meile pidevalt, kuid energiat ennast kutsutakse üles säästma. Seega parim viis energiat säästa on mitte osta mittevajalikke asju.